Perega Turu saarestikus: päev 5
Pühapäev, 6. august 2017
Naantali – Pori – Naantali
Eellugu
Päev 1
Päev 2
Päev 3
Päev 4
Hommikul sadas. Hea, et süüa sai köögis teha, ka mitmetel rattamatkajatel polnud enne 12 kuhugi kiiret, nii me seal koos vandeseltslaslikult tsillisime. Siis pidi ennast välja logima. Mina guugeldasin meeleheitlikult, et leida päevaks mingit tegevust ja pädevat infot ilma kohta.
See oli hetk, kus ma pettusin kõigis ettejuhtuvates ilmaportaalides. Kõik nagu lubasid, et ei saja või jääb kohe järele, aga seda ei paistnud kusagilt. Ja sadu lubati ka edaspidiseks päevaks. Tekkis juba mõte vaadata, kas mõnele laevale on veel vaba kohta ja tulla varem koju.
Naantali Kohalike veebikaamerate vahtimine andis infot, et Poris ei saja ja sooja suisa 21 kraadi. Otsustasime siis kodu asemel sinna minna. Naantalist Porisse on umbes kaks tundi sõitu. Teel olin välja otsinud, et seal on mingi väliujula, kus on ka toru ja liumägi. Läksime kõigepealt sinna. No et kui lapsed rahul, siis võib linna peal natuke arhitektuuri ka piiluda.
Ise nagu väga märjaks teha ei tahtnud, sest ilm oli juba pilve läinud, lapsed aga lustisid 2 tundi. Pilet oli õnneks hea odav – nelja peale tuli 14.90. Ja tegelikult poleks kõik pidanud piletit ostmagi, seal oli lapsi küll, kelle vanemad soojalt riides kaldal istusid.
Kui enne ära tulekut saunas istusime, tuli sinna millegipärast palju rahvast. Selgus, et oli hakanud sadama. Siiski oli see vaid mingi hoog. Igal juhul jõudsime veel parklas kartulid ära keeta ja eilse kebabiliha ära soojendada ning isegi peaaegu nahka pista, kui hakkas uuesti sadama. Viskasime asjad, mis vett kardavad, autosse ja istusime ise kah uut auku ootama. Pool tundi ootasime, siis korjasime ka ülejäänud asjad peale, sest mida sa ikka passid ja sõitsime minema. Nii jäigi vaatamata, mida seal Poris veel head on. Peas tiksus mõte, et oleks ikka pidanud koju minema.
Sest tagasi Turu poole tuli jälle kaks tundi sõita. Kuna ilm lubas öösel mitte sadada, siis kämpingusse tagasi ei läinud. Seal oli telgikoht 15 eurot pluss sinna juurde veel näomaks ehk siis peaaegu sama, mis kämping ja meie olime ometi säästumatkajad.
Kogemus võimaldas seekord leida juba kiiresti ööbimiseks sobiv plats. Kusjuures ka juba eelmise silla all oli väga ilus kuusemetsa alune, kus oli täiesti lubatud telkida, aga ikkagi sõitsime edasi Särkä Grilli juurde kaljudele. Kuna Naantali on kiviga visata, toimus sillal küll pidev liiklus ja aga see ühtlane müra üldse ei seganud. Öösel tõesti tuli vaid pisike vihmasabin, aga muidu vinks-vonks koht.
Õhtuks praadisime ära lõuna ajal keedetud kartulid. Õigel matkajal on ikka kartuid, pann ja või kaasas. Kartuli Hiiumaalt ja grillvorst Eestist, lihapallid kohalik toode. Kartulid sai täiesti teadlikult kaasa võetud, sest ega need värskest peast kauem kee, kui makaronid.
Päev läbi sadas vihma, seega pilte nagu polegi.
