Kinvember 2016 ehk kootud kindad ja randmekad

Kinvember sai nüüd läbi. Plaani, mis oli kududa iga päev üks kinnas või randmekas, mul nagu ikka, täita ei õnnestunud. 30 päevaga kudusin 12 paari kindaid või randmekaid, seega kolm paari jäi võlgu, seega tervelt kuus päeva õnnestus mul ilma kudumata ära looderdada. Olgem ausad, olgu see kinnas kui pisike tahes, alla tunni mul seda kududa ei õnnestu. Pigem on 1,5 tundi miinimum. Kindad on siin erinevad, nii oma laste vanustele lastele kui ka täiskasvanutele.

Miks kinvember nii läks?

Pitsiline pind on paras nikerdamine. Mustrid on klassikalised, Haapsalu salli või Pitsiliste koekirjade raamatust võetud. Tahaks sellest pitsiasjast ka kunagi mingi brängi välja tekitada.

Kinvembris kudusin ma tavaliselt õhtuti ja kui mind mingil põhjusel õigel ajal kodus ei olnud, siis see päev vahele jäigi. Järgmisel päeval kaht paari silmnähtavalt kududa ei õnnestunud.

kinvemberall2016

Eriti palju aega võtsid punased pikitriipu kindad. Selle kombinatsiooni valisin uut mudelit välja töötama hakates täiesti teadlikult, samas oli mul lõnga hulk piiratud, sest täpselt sellist lõnga mul lõngapoodidest leida ei õnnestunud. Igal juhul tuli harutamist ja otsast alustamist ikka väga palju ja sinna tõenäoliselt need kuus päeva läksidki. Kui aga kindad valmis said ja ma komplekti pildistamiseks mütsi otsima hakkasin, siis ma seda ei leidnudki. Lõpuks mõtlesin välja, et viisin selle ju augustis Obinitsasse. Nüüd on vähemalt teada, kuhu need kindad ka lähevad, seega ei ole ma neid siiani üles pildistanud ja Etsysse pannud. Enamikku pole pannud ja ühe paari kinkisin juba ära ka.

Lõngakulu kaalusin 543 gramm ja asemele tuli 200 grammi (kaks tokki) Alize sokilõnga, mille saatis mulle Lõngasahver.  FB Käsitöögrupis oli kudumisel ka võistlusmoment sees. Mina algul seda ei näinud ja pärast ei hakanud pilte kustutama ka. Projekti eesmärk oli ju lõngavarusid vähendada 😀 Tegelikult tunnen, et ma seda auhinda päris väärt ei ole, sest, teised kaks olid ikka pika puuga eest ära ehk siis palju palju rohkem kudunud.  Aga sokilõng on nii ilus, et tahaks kohe omale ühe paari kududa. Jõulude ajal või uuel aastal on ehk selleks aega.

Selline sai siis kinvember 2016.

sokilong
Pildil lisaks sokilõngale minu uus taust asjade pildistamiseks.

Praegu on mütsember. Vähemalt oma lapse mütsi jaoks meroonolõng on juba koju veetud ja vardad sisse löödud. Pikalt otsisin palmikut, mis mulle meeldib ja seda kõige popimat ei tahtnud võtta. Nüüd siis sai selline, kus on veel rohkem vaja keerata ja pöörata ning isegi abivardaga on see üks paras nikerdamine. Tõenäoliselt tuleb sama mustriga müts kududa ka teisele lapsele ja omale.

poolmutsi

 

Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *