Sünnipäev talvel õues ehk Vanem 8

sünnipäev õues

Jah, juba kaheksa aastat lapsevanemakarjääri. Ning kuigi ma sellest ei ole veel kirjutanud, toimus ka sel aastal lapse sünnipäev talvel õues.

Kohaks endiselt Harku mets, aga baasiks üks metsaas olev õuesõppe paviljon, mida kasutas üks teine pere, kellele ma puudejahti käisin korraldamas ja mulle meeldis see nende korraldatud pidu väga.

Peo ajaks valisime sel aastal 26. detsembri – et kõigil veel vaba päev ja kaks päeva juba kodus söödud, võib väljas juba natuke liikuda küll. Eks nende aasta lõpu kuupäevadega on alati nagu on ehk, kel on võimalus, see on linnast ära. või kus nad olid, kes seda teab. Kümnest kutsutust kuus ei reageerinud mitte kuidagi, aga see on juba omaette teema. Nii et väga palju lapsi ei olnud ka sel aastal.

Puujahti pole lastele mõtet talvel teha, sest omalgi on võra ja koore järgi puid keeruline ära tunda, mis veel lastest rääkida. Lisaks kipuvad sellise jahiformaadi puhul ikkagi suuremad ja nutikamad ees tormama ja pisemad ei saa arugi, mida jahiti. Niisiis tuleks vahepeal tempo maha võtta.sünnipäev õues

Niisiis mängud metsas. Kuna peojuhi tellimisega jäin kah hilja peale, tuli ise rebasemüts pähe tõmmata ja mängujuhiks hakata. Ringiks valisin ikka selle sama puujahi ringi (2 km) ning mõtlesin välja kohad, kus võiks midagi mängida. Mängud, mida mängida sünnipäeval õues, leidsin internetist. Panen need mängud ka siia kirja.

1. Metsas (takistusrada, mida saadab jutt)
Lähme metsa jalutama. Kõigepealt sõidame rongiga (mul oli kaasas 8 meetrit repsakat (10 mm nöör), lapsed võtsid nöörist kinni ja jooksime mööda teed edasi).
Peatus. Edasi tuleb kivine tee. Hüppame kivilt kivile. (Kõik hüppavad edasi)
Peatus. Tunnel. Läheme poeme sellest läbi. (Kõik käivad kükis).
Peatus. Jõudsime metsa äärde. Väike rada. Läheme kõnnime mööda seda. (Panin jälle selle köiejupi maha ja kõik käisid mööda seda).
Peatus. Juba hakkab väsimus peale tulema. On juba küll metsas oldud. Läheme nüüd tuldud teed mööda tagasi. Kes mäletab, millist teed me tulime? (Ja kõik lidusid alguse poole tagasi).

2. Kirburööv
Selleks olin eelnevalt ostnud ja kaasa võtnud kaks pakki puidust pesupulki.
Algul panevad kõik mängijad enda külge ühepalju pesupulki. Siis hakkavad kõik üksteiselt pesupulki kokku korjama. Mäng kestab, kuni kõik lõksud on käes. võidab see, kellel on kõige rohkem “kirpe”.
Võib mitu korda mängida.

3. Ära tee, nagu teine teeb
Lapsed kogunevad ühte pikka rivvi. Esimene laps hakkab edasi liikuma, tehes veidraid liigutusi (keksima, külg ees liikuma, kätega vehkima). Teised peavad omakorda liikuma edasi sama pika maa, kuid kõigist eelmistest mängijatest erineval viisil. Edasi on esimene järgmine laps jne.

4. Kolonnipallkolonnipall
Lapsed seisavad kolonnis üksteise taga. Viskaja, kes seisab kolonni ees, viskab palli esimesele lapsele, Laps viskab palli tagasi ja kükitab. Ja nii edasi. Kui kolonni viimane saab palli, tuleb tema viskajaks ja viskaja läheb kolonni esimeseks.
Võib teha ka vastupidi ehk et kõigepealt viskad palli viimasele. Ja võib ka teha niipidi, et viimasele visates kõik algul kükitavad ja kes on saanud palli, tõuseb püsti.

5. Tee number X
Jagasin lapsed kolme gruppi. Jagasin ära tegevused. Näiteks nr 1 kükitab, 2 hüppab õhku ja 3 plaksutab. Siis hakkkasin numbreid lugema.

Tegelikult oleks tahtnud teha kõike ühe grupiga ja anda neli erineva tegevust. Näiteks:
1. kükita
2. plaksuta
3. hüppa üles
4. tõsta käed üles

Ja kõik teevad seda. See oli mul esimene kord mängujuht olla ja ähmiga läks natuke sassi.

Peopaigas mängisime veel mängu

6. Rebane kanalas

Mina olin rebane. Jällegi köiejupp oli õrs ehk kanade kodu. Algas kanade tagaajamine. Kelle kätte sain, oli ka rebane. Kuni kõik olid käes.

Minu üllatuseks oli tol korral kõige populaarsem asi köiejupp. Kui peopaika jõudsime, küsisid lapsed selle enda kätte ja hakkasid sellega hobusepüüdjaid mängima. Üks püüdis ja teised olid hobused. Pärast kasutasime seda veel suure hüppenöörina.

Tänan abitiimi, kes ei tulnud matkale, vaid läks kraamiga peopaika ette ettevalmistusi tegema. Majake on parklast umbes kilomeetri kaugusel. Kaasas oli neil ka grill, kuhu sisse tehti lõke, sest lõke oli sünnipäevalapse soov. Seal grilliti viinereid ja vahukomme. Kuna meil supitermost ei ole, tuli ka supp priimusel uuesti soojaks teha.

Toiduks pakkusin seekord hernesuppi, kisselli, teed, kohvi, viineripirukaid, puuvilja, küpsist ja tordiks oli martsipani kringel. Õues on lastel isu hea, nii et järele ei jäänud suurt midagi. Ja oleks rohkem lapsi olnud, oleks tulnud suppi juba jaopärast jagada. Vot, mida teeb sünnipäev talvel õues.

Ilm oli päikesepaisteline, plusskraadidega, aga tuuline. Kolm tundi nagu niuhti ja lapsed olid päris väsinud. Nii et see viimane kilomeeter parklasse võttis juba oodatust kauem aega.

Pilte mul seekord eriti ei ole, sest katsu sa olla korraga retkejuht, mängujuht ja fotograaf. Aga ega seda emotsiooni saa niikuinii ühegi pildiga edasi anda.

Kui keegi nüüd soovib, et ma teda lapse sünnipäeva korraldamisel aitan, siis aitan meeleldi. Kontakti leiab kasvõi  kodulehe altnurgast. Aga tühik tuleb aadressis @ eest ära võtta.

Eelmiste talviste õuesünnipäevade kohta saab lugeda SIIT.

sünnipäev õues

 

Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *