Suures ahjus toidu valmistamine

Kokkuhoid, see on minu teine nimi nende kodus oldud aastate jooksul. Nippe ja trikke on kindlasti palju, aga kuna mulle tunduvad need nii igapäevased, siis on raske midagi välja valida ja kirja panna.

Täna tahaks kirjutada ühest võimalikust kokkuhoiu kohast, mis ei ole küll kõigile võimalik, sest selleks on vaja ahju või pliiti ja aega, aga kel on, tasub kindlasti kasutusele võtta. Elektriarve on tõenäoliselt tänulik.

Nimelt on meil ahiküttega korter. (Ok, kui väga külm on, siis kütame ikka elektriga juurde). Kui pea 10 aastat tagasi siia kolisime, siis ostsin omale prooviks malmpoti, sest ahju kütan ju iga päev ja miks seda sooja siis raisku lasta. Et äkki saab ka nii midagi valmistada. Kahjuks varem ma sellest kusagilt lugenud ei olnud. Pliiti meil kahjuks enam ei ole. Aga pliidiga olen tuttav juba lapsepõlvekodust. Ja tuli välja, et malmpott töötab väga hästi ka tavalises ahjus.

Varem kasutasin seda potti rohkem, oli vist aega enam. Hetkel mingeid peeni pajaroogi ette ei planeeri, ainult lihtsamaid asju, kus ainult viska ja pane, teen, aga abiks ikka. Sest ahju kütan ma kohe hommikul ja siis peab juba hommikuks olema valmis plaan, mida õhtuks süüa teha ning see kraam peab ka kõik juba kodus olemas olema. Kui ahjus on vaid söed, lükkan söed taha, panen poti ahju ning panen ukse/siibri  kinni.

Ahjus saab teha väga palju erinevaid asju. Eriti kasulik on teha sellised asju, mille pehmeks haudumise aeg on pikk. Kõige lihtsamad on supipõhjad. Hommikul ahju ja õhtul siis lahjendad veega, ajad keema ja ongi olemas. Nagu purgisupp 😀 Kui on lihaga supp, siis panen sina peale ka tüki liha.

Kõik erinevad lihad ja lihaga kastmed hautan ma samuti ahjus. Või väga lihtne on terved punapeedid hommikul ahju panna ja õhtuseks salatiks on pärast kohe võtta. Samuti mulgikapsas saab imehea pehme konsistentsi. Või maksapasteedi mass.

Tegelikult saab suures ahjus kõike teha, ka putrusid ja pastaroogi, aga siis tuleb küll arvestada toidu ahjupaneku hetkega (palju sütt on) ja kaua toit ahjus peab seisma. Need nii palju küpsemist ei taha. Nii et erinevatel toitudel on erinev ahjus oleku aeg. Aga see tuleb kõik kogemusega. Ja ahjud on ka erinevad ehk igal ahul oma hingeelu.

Riivitud/tükeldatud juurikatele/lihale/kastmele väga palju vett alla ei pane, sest niiskus ja toidu mahl niikuinii potist välja ei saa ja toit tuleb ka pigem vedel. Kui toidus on aga kruubid või riis, on  vedelik jällegi vajalik. Ja need tuleb sättida poti põhja, mitte kõige peale. Kui aga tervemad juurikad on liiga kaua ja liiga vähese veega, kuivavad need ära ja muutuvad mõruks.

Osad retseptid olen isegi üles kirjutanud, sest kunagi oli unistus selline ahjutoitude kokkaraamat kokku panna. Kahjuks olen äärmiselt kehv toidufotograaf ja nii pole pea ühtegi pilti. Aga seda raamatut ei ole siiani veel välja antud, nii et ehk ….

Ahjutoitude miinuseks on see, et ahjuuks on meil nii väike, seega pole pott väga suur ja kaheks päevaks põhirooga teha ei saa. Mulgikapsast või kastet jätkub potitäiest muidugi kauemaks.

Nii et kokkuhoiukoht on siin elekter, sest kasutan ära niigi olemasolevat sooja. Hommikune toidutegemine oli algul harjumatu, aga pärast annab palju vaba aega. Kui ahju kütta õhtul, siis tuleb homne toit juba täna ahju panna. Kuidas kellelegi sobib.

Ega rohkem ei oskagi midagi lisada. Kel küsimusi, küsige julgelt. Ise ma tõenäoliselt kõige peale praegu ei tulnud.

Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *