Vilsandi – jala sinna ja tagasi

Vilsandi on mulle tundunud alati mingi müstiline hoopis teistsugune saar kusagil Eesti äärealal, mis siis, et mu ema on pärit Saaremaalt, mitte kaugel sealtkandist ja kõik suved olin ma kõrgemas nooruses Saaremaal.

Millalgi tegi RMK sinna matkaraja ja jala Vilsandile minek on sellest ajast tundunud ahvatlev. Ainult et suviti pole mul kunagi aega (niidan-rohin-kastan-hoidistan), lisaks pole olnud lapsi ka kuhugi jätta ning merele kaasa kaasa võtta, no ma ei tea. Igal juhul pidasin plaani nii kaua, et vahepeal süvendati Käkisilma kanalit ja RMK pani oma raja ametlikult kinni. Mitteametlikult on rada muidugi ilusti alles. Õnneks on ka lapsed suureks saanud, kannatab kaasa võtta ja kes ei taha, saab need mõned tunnid üksi ka hakkama.

jala vilsandile matk

Nii meiega just juhtuski. Õnnestus selle suve viimaseks soojaks päevaks plaanidesse mahutada aeg Vilsandi jaoks, üks laps tuli kaasa, teine hindas oma motivatsiooni õigesti ja säästis kogu saart oma valjust kisast ehk siis tema jätsime vahaemaga minu vanaema koju.

Algus: Käkisilma telkimisala, sinna viib Kihelkonna lähedalt kruusatee, parkimiskoht on olemas. Ega midagi, kes Keenid jalga, kes Crocsid, kott vee, toidu ja vahetusjalatsitega selga ning minek.

Rada

Matkarada liigub mööda elektriliini, traktoritee on ka teenäitaja. Tee läheb vahel mööda vett, vahel on põhi pehme ja vesi mudane. Lõpus on valida, kas minna mööda rada või mööda traktoriteed ehk mööda vett (kaartidel tähistatud punktiiriga). Meie läksime mööda rada ja tulime mööda vett ning viimane oli kindlasti mugavam ja kiirem valik. Rada oli kohati väga väga mudane.

Käkisilma kanal

See on koht, mille pärast RMK oma matkaraja kinni pani. Kanalit süvendati ja kohati on seal tugev vool ja vesi võib ka rinnuni olla. Kanal on suhteliselt matkaraja alguses, nii et saab minna ja olukorda hinnata. Läbi kanali läheb ka traktoritee, nii et mingit järsku põlvest puusani vette astumist ei ole. Samas on kanal juba niigi vee sees. Enne astud põlvini vees ja pärast ka.

Meil oli autos kaasas jupp köit, et vajadusel julgestada ja kaks SUP-lauda. Mina olin kindel, et võtan laua ja sõidan üldse sealt kusagilt ümber, aga ilm sattus olema väga soe ja tuulevaikne. Samas oli tuulega 3 m/s ka juba natuke voolu tunda. Tuult ja voolu olen harjunud jälgima, sest sõidan ka lauaga ja olukord veel võib muutuda kiiresti. Nii et kes endas kindel ei ole, see vette ei lähe, onju.

jala Vilsandile matkarada

Vilsandi

Kuna meil oli kaasas diivanilembene teismeline, ilm oli palav (oli küll üle 3 liitri vett kaasas, aga sellest jäi ikka puudu) ja vees kahlamine ei ole mitte kergete killast tegevus, siis pidime loobuma minu soovist käia ära tuletorni juures ja Vesiloo saarel. Nii vantsisime saare keskel oleva vaatetornini (sealt algavad ka saare mõlemad matkarajad), ronisime sinna otsa (see oli ka täiesti tore tegevus) ja tulime tagasi.

jala Vilsandile matk matkarada

Saare loodus mind väga ei üllatanud, suved vanaema juures olid just sellised. Vahemere oli tore, tuulikud ja kiviaiad samuti, põldmarjad olid valmis ja ei ühtegi rästikut (ainult üks nastik). Kuldnokad ja pääsukesed kogunesid parvedesse ja kädistasid, muidu oli megavaikne – oma saarel oleku ajal ei kohanud me teedel ühtegi autot, jalgratast ega inimest.

Kokku tuli 16,5 km ja aega kulus 7 tundi.

Kes paadiga tahab minna, siis infot ja piletid saab: https://saarelaevapiletid.ee/#/et/

Mina lähen tõenäoliselt kunagi tagasi, aga siis paadi ja jalgrattaga. Võimalik, et isegi kaheks päevaks.

Minu telefonivideo:

Share

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.