Mul on üks salakirg

Teate, mul on üks salakirg. Nimelt beebitekkide kudumine.

Ma olin nende peale juba mõnda aega mõelnud. No et ikka haapsalu pitsilisi, sest salli peale ikka veel hammas ei hakka. Ja siis, just aasta lõpus, üks tuttav tüdruk küsis, kas ma talle teki teeks? Õnnestus talle puuvillane pitstekike ära rääkida.

Peale seda tegin ühe samasuguse veel, siis teise mustriga puuvillase ning edasi läksin juba meriinovilla juurde. Koon igal vabal hetkel nii enda rõõmuks kui ka närvide rahustamiseks. Nüüd on mul kodus neli tekki ja ma ei tea, mida nendega teha. Ise vähemalt esialgu rohkem beebisid saada ei plaani. Etsysse olen müüki saanud ainult kaks, teisest kahest on pildid küll tehtud, aga ma ise pole nendega rahul. Ühtegi beebimodelli ka käepärast ei ole, tahaks ikka mingit pisikest kätt või jalga ka sinna teki alla saada.

Tekkide kudumine on üsna ajamahukas töö. Ega ma kogu aeg ei koo, ainult ajaviiteks näpin ja nii kulub teki kudumiseks terve kuu. Lõnga on ka kulunud 6-7 50-grammist tokki ning sellest saab siis umbes 70×90 cm teki. Hetkel tunnen kudumisest suurt puudust, aga sobivat lõnga lihtsalt ei ole. Tahaks meriinot, aga minu lõngapoes oli valget täna ainult 3 tokki järel. Kui viimati käisin, oli viis, seega väga palju pole vähemaks jäänud, aga juurde pole ka tulnud. Tegelikult peaks selliste suurte koguste puhul üldse tellima. Võtaks kohe mitme teki jagu korraga.

Aga nüüd läks mõte uitama, sest tegelikult peaks omale hoopis mõne tasuvama salakire leidma. Tekkide jaoks ostsin Zelluloosist küll imeilusad karbid ka, aga seda, et ma veel üht haru edukalt turundada suudan, ma väga ei usu. See eeldab jälle eraldi poodi, Instagrami, Facebooki ….

Kui sulle nüüd midagi meeldima hakkas, siis küsi julgelt. Ehk saame kaubale.