Täna aias ehk 43

Huvitav aasta on – ühelt poolt olen ma Eestist väljaspool päris palju matkanud (MATKAD), teiselt poolt pole aga sõpru väga palju näinud. Igaüks toimetab ja hoiab rohkem omaette, ka sünnipäevadel. Ometi ei olnud mul sel aastal jaksu ei kodus sünnipäeva pidada ega ei ühe- ega kahepäevast rahvamatka korraldada. Pärast istun üksi kusagil kännu otsas (mis pole vastava meelestatuse korral muidugi üldse paha) ja mõtlen vananemise üle järele.

Ja kuna mitte keegi teine ei tahtnud ka oma sünnipäeva õues pidada (ÕUESÜNNIPÄEVAD), siis otsustasin ilusat sügisilma sel aastal hoopis Hiiumaal nautida. Ma ei ole oma sünnipäeval koos vanematega olnud vähemalt 25 viimast aastat, kuigi arvan, et isegi rohkem. Jah, ma olen Tallinnas elanud juba veerand sajandit.

Eks see natuke masendav nädalavahetus oli. Isa, kes on väga palju viimaseid aastaid kas joogine või väga joogine, oli millalgi trepinurka pruuni triibu lasknud ja ema liikumine jääb iga päevaga järjest vaevalisemaks ning seda on omal ka valus kõrvalt näha, aga tema puusaoperatsiooni aeg ei tule ega tule lähemale.

Sõitsime juba neljapäeval. Reede hommikul sadas veel ladinal vihma ka. Tuli välja, et üle pika aja on see esimene kord. Ikka siis, kui mina tulen linnast maaõhku hingama. Õues olin ikka, aga juba mõne tunniga olid käed kivikõvaks rohitud. Külm ikkagi ja kindaid aiatöödeks ma väga ei armasta. Pole lihtsalt see tunne.

Aga siis tuli ikkagi päike ka lõpuks välja. Aias on veel imeilus. Kõik põõsad ja puhmad on hiigelsuureks ja lopsakaks kasvanud ja paksult õisi täis.

Hommikuti on mul silmad ikka väga kissis. Õhtuks õnneks enam ei ole. Nii see 43 siis tuli.

Daaliad ja gladioolid tuleb üles võtta, kui esimene öökülm on üle käinud. Siis tuleb need kuivatada ja keldrisse viia. Krüsanteemid talvituvad ilusti õues ka, kui pole liiga niiske talv. Niiskust nad ei talu. Kuna ette ei ole teada, mis saama hakkab, siis viin igast sordist tupsu ikka kasvuhoonesse ka.

Fuksiad talvituvad toas ja pelargoonid keldris. Enne päris külmasid nad sinna ei koli.

Suvelilled ei talvitu kahjuks üldse. Kuna minul elavad väga paljud isekülvi teel ja me kutsume neid kultuurumbrohuks, siis tuleb loota, et neile on lihtsalt soodne talv ja järgmine suvi tuleb sama lilleline.

Järgneb valik harilikke aiavaateid oktoobris 2020.

Oo ja need Polka vaarikad.

Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.