Repovesi rahvuspark – Soome matkama

Repovesi on juba vähemalt aasta olnud minu unistuste sihtkohtade tabelis ja üsna kõrgel kohal. Nüüd, täiesti ootamatult, tekkis võimalus minna ja ma väga pikalt paati hüppamisega ei venitanud.

Niisiis Repovesi. Rahvuspark on asutatud 2003. aastal ja selle pindala on 15 ruutkilomeetrit. 2018. aastal külastas Repovesi rahvusparki üle 134 000 inimese. (Wikipedia) Jah, vähemalt tol aastal olid soomlastel rahvusparkides loendurid väljas.

Repovesi

Helsingist länsiterminalist umbes 195 km ja kolm tundi sõitu. Minu arvates väga hea asukoht. Lisaks palju võimalikke rajavalikuid, palju teeviitu, järvi ujumiseks, palju lõkkekohti koos küttepuudega, kempse (ilma paberita) ja pumbakaeve vee võtmiseks.

Meie võtsime pika nädalavahetuse ehk sõitsime välja reedel ja pühapäeval viimase laevaga tagasi, saime kaks ööd ja kaks päeva matkakogemust.

Võtsime reede õhtul kotid selga, et mitte vahepeal tagasi tulla. Saab teha päevatrippe või viia asjad kuhugi telkimiskohta ja teha sealt päevamatku. Ööbimiskohtadesse saab sõita ka veebussiga. Peatused on: Mustalamminvuori Hill, Kuutinkanava, Lapinsalmi Sound ja Karhulahti Bay.

Repovesi

Kogu pargi matkaradade kaardi leiab näiteks siit: KAART

Parkla: näiteks Lapinsalmi

Edasi üle tuliuue Lapinsalmi silla, läbi Katajavuori kaljuvaate ja Katajavuori järve uuesti Lapinsalmi lõkkekohta. Hea valik, teisi ei olnud. Saagisime ja lõhkusime palke ning saime lõketki teha.

Laupäeval:
Lihtsalt mõned iluvaadete punktid, et saaks vajadusel kasvõi Google maps´i panna: Kuutinkanava,  Olhava sein (eriti hea vaade eemalt laavu juurest), Kirnukangas (laukajärv ja kanjon).

Kuutinkanava.
Olhava sein.

Repovesi

Mina läksin taaskord testima oma kotti, jaksu, põlvi ja varustust. Kohe saimegi kaela päris piraka portsu vihma. Selgus, et jope, mille veepidavus oli algselt 15000 ühikut, laseb praeguseks kõlinal läbi ja et kotiga kaasas olnud vihmakatet ei ole võimalik kotile peale tirida, kuigi kott ei ole üldse võimalikult paks. Et kaljudel telkimiseks sobib paremini kuppeltelk või hoopis rippvoodi. Meie oma tunneltelgile pidime algatuseks leidma 6 lahtist kivi, sest vaiu juba graniiti ei suru. Pingutamine oli seda olulisem, et öösel pidi sadama ja sadaski. Kivid leidsime, seega ei tasu ka seda karta ning hommikuks oli voodi kuiv, aga telk muidugi läbimärg.

Siit ka järgmine tarkusetera – kui kõik tundub hea, paki magamiskott ikka veekindlalt. Õnneks laupäev oli ilmaennustusest parem päev, sadas küll natuke seenevihma, aga pärastlõunal tuli juba päike välja ja sai üks puhkepaus vähe pikemaks venitada ja telgid ning muud asjad ära kuivatada. Pühapäev aga oli suisa ilus rannailm ja seda oli ka liikuvate inimhulkade järgi tunda.

Aga mis ma ikka pläran, minge vaadake parem ise. Seal on üle 40 km erinevaid matkaradu ja just oma lihtsuse poolest sobib ka lastele.

Kui ise jääd hätta, siis aitab Hiking BaltNorth aitab.

Minu video:

Hiking BaltNorth video:

 

 

Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.