Sääretirp ja Orjaku matkarada
Möödunud laupäeval oli plaan perega Ida-Eestisse minna. Seal nii palju uut ja huvitavat juurde tehtud ning vanu parendatud, aga juhtus nii, et meie tšintšilja jäi haigeks ja talle määrati 10-päevane antibiootikumikuur ning veel kaks korda päevas. Seega pakkisime ta auto peale ja tulime kõik koos Hiiumaale.
Aga igav oli, sest plaan oli ju ära olla ning suuremad suvised tööd olid seega ette ära tehtud. Niisiis võtsime ette retke oma vanade ja uute lemmikute juurde Hiiumaal.
Käisime siin ja seal, aga seekord tahaks kirjutada Kassarist.
Sääretirp
Sääretirp on koht, kus tuleb Hiiumaal käies kindlasti ära käia. Umbes 2 kilomeetri pikkune järjest ahanev kitsas maanina. Seal kasvab rohkelt kadakaid, kibuvitsu ja magesõstraid. Ka luiged ja kajakad on täiesti harilikud elanikud. Pinnas on üldiselt kivine. Rahvast palju, sest ikkagi kirjanduse andmetel Hiiumaa kauneim paik, aga vaated on tõesti ilusad. Hetkel oli seal puid-põõsaid maha võetud, et taastada kunagine rannaniit. Loomi näha ei olnud.
Kivihunnik, mis seal on, oli vanasti selleks, et igaüks saaks võtta kaasa kivi ja neem pikemaks ehitada, aga tundus, et tänapäeval ei teadnud sellest keegi. Kive oli kasutatud ainult poppide kivitornide ladumiseks sellesse samasse kivihunnikusse.
Legend räägib, et Leiger ja Tõll käinud sageli teineteisel külas. Tõll tüdinud viimaks ära rinnuni vees käies Hiiumaa külastamisest. Leiger hakkas poeg Antsuga “silda” ehitama. Milliseks ta valminuna sai, näed ise. Mõni jutt räägib, et “sild” sai valmis, aga merelained olnud tugevamad ja uhtunud valmis töö merre. Ka olevat Leigril palju muud teha olnud ja “sild” jäi selliseks nagu on. Võta sellest kuhilast kivi ja vii päris lõppu – siis oled Leigrit aidanud ja mine tea, võib-olla saab Tõll veel ükskord kuiva jalaga Saaremaalt siia tulla. (allikas www.hiiumaa.ee)
Orjaku muuli matkarada
Natuke üle kilomeetrise raja algus Orjaku sadamast. Külaseltsi algatusel tehtud, seega RMK lehelt seda ei leia. Kui seisate näoga mere poole, jääb muulirada sadamast vasakut kätt. Raja alguses on ka infotahvel. Matkaraja alguses on laudtee, mis viib läbi roostiku ja üle vee Pihlalaiule. Laiult algab aga lai ja sile muul, mille keskel on loodimaja, kuhu tasub sisse piiluda ja otsas meremärk. Lastele meeldib kivilt kivile hüppamine kindlasti väga. Rohkem lugemist selle kõige koht leiab näiteks Eesti Loodusest.
Orjaku õpperada
Rada koosneb pikemast Orjaku rajast (2 km) ja lühemast Roostikuringist (0,7 km). Läbitav kuiva jalaga ning ka ratastooli või lapsevankriga. Rajalt avaneb vaade nii Käina kui Jausa lahele. Roostikuringile jääb ka Tõllu kivi.
Kivi kõrval sildil olevat legendi ei mäleta peast, aga teen siis oma 😀 Nimelt ehitanud Leiger Hiiumaale Käinasse kirikut, millest Tõll midagi ei teadnud. Kui aga kirikutorn talle juba kätte paistis ja selgus, et see on kõrgem, kui tema parajasti ehitamisel oleva Karja kiriku torn, siis Tõll vihastas ja tahtis Käina kirikut puruks visata. Viskas aga mööda. Minu meelest nii ilus legend ja nii see kivi seal Käina lahes vedeleb.
Pikem ring, mis viib ka 3-meetrise linnuvaatlustorni juurde, on aga saarele nii iseloomuliku taimestikuga, aedade ja kivihunnikutega, et sinna kohe peab minema. Meie armusime ja läheme kindlasti veel.
Veel mõned Kassari vaated:
