Rundāle loss

Teadlik selle lossi olemasolust olen juba ammu, aga meie teed kohtusid alles 2025 (ja siis kohe kaks korda järjest).

Rundāle loss asub Kesk-Lätis. Kui näiteks Leetu või Poola sõita, siis ei ole teelt maha palju keerata vaja. Ainuke miinus on minu meelest lahtioleku aeg. Maist oktoobrini on loss lahti 10-18 (talvel 10-17) ja nad päriselt saadavad sind sealt kell 18 välja. Lossiaed on õnneks pikemalt avatud.

Pileteid müüakse täiesti teises majas ja õnneks saab osta ka ainult lossi- või aiakülastuse pileti.

Loss ja tegelikult kogu kompleks on uhke, ei saa salata. Loss ehitati Kuramaa ja Zemgale hertsogi Ernst Johann von Bironi suveresidentsiks. Biron oli Venemaa keisrinna Anna Ivanovna suursoosik (ja armuke), mis andis talle ligipääsu tohututele rahalistele ressurssidele ehk ta alustas Rundāle ehitust Vene riigikassa rahadega. Projekti autor oli kuulus Francesco Bartolomeo Rastrelli – sama mees, kes on projekteerinud näiteks Talvepalee Peterburis. Ehitus toimus kahes järgus:

– 1736–1740 ehitati peahoone (barokkstiil). Ehitus katkes, kui Biron saadeti Siberisse asumisele ja hoone jäi ilma siseviimistluseta.

– Pärast Bironi naasmist (1764-1768) viidi siseviimistlus lõpule (rokokoo stiil).

Biron nautis oma valmis lossi vähe. Ta suri 1772. aastal Jelgava lossis, oma talveresidentsis, ja on maetud Jelgava lossi keldrisse (hertsogite krüpti).

Mis sai lossist pärast Bironi surma?

Pärast vana Bironi surma valitses aastatel 1772-1795 lossi tema poeg Peter von Biron. Mees oli suur kunstilemb ja nautis elu, korraldades lossis uhkeid balle ja teatrietendusi.

1795 liideti Kuramaa hertsogiriik Venemaa keisririigiga. Hertsog Peter loobus troonist ja kolis koos suurema osa mööbli ja kunstiga Saksamaale. Keisrinna Katariina II kinkis Rundāle lossi oma noorele armukesele Valerian Zubovile. Hiljem läks loss abielu kaudu kuulsale Vene krahviperekonnale Šuvalovitele. Šuvalovid kasutasid seda suvemõisana kuni Esimese maailmasõjani. Nad ei ehitanud lossi õnneks ümber, nokitsesid küll natuke siit ja sealt, säilitasid vana kujunduse.

1812 rüüstasid lossi Napoleoni väed. Legend räägib, et sõdurid kraapisid peeglid seintelt maha ja lõhkusid siidtapeete. Valges saalis on siiani näha restaureerimata laeosa, kus on sõdurite tehtud tahmakirjad.

Esimene maailmasõja ajal asus lossis Saksa sõjaväehaigla ja komandantuur. 1920. aasta maareform võõrandas lossi Šuvalovitelt.  Nõukogude ajal oli lossis algkool ja korterid. Uhkes vestibüülis hoiti vilja, mis tõi kaasa niiskuskahjustused. Park kasvas võssa. 1972. aastal asutati Rundāle lossimuuseum. Sellest ajast alates on toimunud hiiglaslik restaureerimistöö, mida juhtis aastakümneid legendaarne direktor ja kunstiajaloolane Imants Lancmanis. Tema elutöö oli taastada loss täpselt sellisena, nagu see oli hertsogi ajal. Nüüdseks on restaureerimine sisuliselt lõppenud.

Mida näeb praegu lossis?

Kuna originaalne sisustus tassiti sõdade ja revolutsioonide käigus laiali, on muuseum aastakümneid ostnud oksjonitelt ja kollektsionääridelt kokku ajastutruud mööblit ja kunsti. Põhiline vaatamisväärsus on muidugi ruumid ise. Kõige kuulsamad on Kuldne saal (troonisaal) ja Valge saal (tantsusaal). Need on kaunistatud ülipeene stukk-dekoori ja laemaalingutega.

Lisaks saad jalutada läbi hertsogi ja hertsoginna magamistubade, buduaaride ja vannitubade, mis on sisustatud 18. sajandi prantsuse ja saksa mööbli, Hiina ja Jaapani portselani ning maalidega. Keldrikorrusel on näitused sarkofaagidest, ajaloolisest moest ja lossi restaureerimise loost. Sinna saab lossi lahtioleku ajal tasuta.

Park ja roosiaed

Sinna tasub kindlasti minna, sest see on klassikalises stiilis Prantsuse park (nagu Versailles’s). Park on geomeetriline, sirgete alleede, pügatud hekkide, purskkaevude ja roheliste “tubadega”. Pargi joonised tegi samuti arhitekt Rastrelli.

Lossi roosiaed on maailmakuulus veel selle poolest, et seal on eesmärgiks näidata rooside ajalugu ja aretust. Pargis kasvab umbes 2230 erinevat roosisorti ja kokku on seal ligikaudu 12 000 roosiistikut.

Seal on esindatud peaaegu kõik Läti olulisemad roosiaretajad. Näiteks Läti kuulsaima roosiaretaja Dzidra Rieksta sort “Ābeļzieds” (Õunapuuõis), mis on väga vastupidav ja õitseb rikkalikult. Samuti on esindatud teised Läti aretajad nagu Jānis Osis, Pēteris Upītis ja Valdis Vēris.

Pargis on eraldi ala nimega “Kuramaa roos”, kus on roosid, millel on nimeline seos Kuramaa või Lätiga (nt sordid “Līgo”, “Sprīdītis”).

Sektsioone on palju. Roosid on jagatud sektsioonideks ajastu järgi:

• Ajaloolised roosid (aretatud enne 1867. aastat). Need on vanad sordid, mis kasvasid Euroopa aedades enne tänapäevaste rooside (teehübriidide) tulekut. Roosid lõhnavad sageli tugevamalt, aga õitsevad vaid korra suvel.
• David Austini (Inglismaa) väga suur kollektsioon kuulsaid “Inglise roose”, mis näevad välja nagu vanad lopsakad roosid, aga on vastupidavad ja õitsevad korduvalt.
• Kordes ja Tantau (Saksamaa) aretustöö tipud, mis on tuntud meie kliimas vastupidavuse poolest.
• Prantsuse aretajad (näiteks Meilland)  ja vanad prantsuse sordid (Bourboni roosid jne), mis sobivad lossi prantsuse stiiliga.
• Eriosa “Sinine roos”, kus on kogumik lillasid ja sinakaid roose, näiteks sordid “Mainzer Fastnacht” või “Rhapsody in Blue”.

Mida siis vaadata, kui roosid veel ei õitse?

Loomulikult on park kujundatud nii, et seal oleks ilu ikka kevadest sügiseni.

Teine tippaeg pargi külastamiseks on mai ja juuni algus. Enne rooside õitsemist, mai lõpus, juuni algul, on park tulpide päralt. Peenrad on kujundatud keerukate barokk-mustrite järgi. Seal on tuhandeid tulpe, nartsisse ja hüatsinte.

Kuna tegemist on prantsuse regulaarpargiga, on seal kilomeetrite viisi pügatud pukspuude ja pärnade alleesid.

Lossi peafassaadi ees asuvates peenardes kasutatakse barokk-mustrite loomiseks madalaid taimi. Igal aastal on muster ja taimed veidi erinevad, kuid tavaliselt kasutatakse kevadel võõrasemasid, suvel viltlehti, begooniaid, lavendlit. Ajaloolises aias on oma koht ka pojengidel, mis õitsevad juunis.

Kui juba olla, siis mida seal kandis veel teha saab?

Rundāle asub Pilsrundāle külas, mis on üsna väike ja vaikne koht.

• • Lossis endas (keldrikorrusel) asub restoran/kohvik.
  • Lähedal asub populaarne söögikoht “Rezidence”.
  • Veidi eemal asub “Baltā māja” (Valge maja) külalistemaja ja kohvik.
• Bauskas (12 km kaugusel):
  • Bauska linnus on põnev kompleks, kus on kõrvuti varemetes Liivi ordu linnus ja taastatud Kuramaa hertsogite renessansstiilis residents.
  • Bauska muuseum ja vanalinn.
  • Rīgas Motormuzejs (Bauska filiaal): Vanaautode fännidele (palju väiksem kui Riia oma, aga tee peal).

Veel natuke kaugemal:

• Mežotne loss – Ilus klassitsistlik loss (Lielupe jõe kaldal), millel on samuti ilus inglise stiilis park. (Hetkel tasub kontrollida, kas siseruumid on külastajatele avatud, kuna vahepeal oli seal remont/omanikuvahetus).
• Mazmežotne mõis – väga ilusasti korda tehtud väike mõisakompleks hotelli ja spaaga.

Meie käisime Rundales 07.07.2025, mis oli hall ja vihmane päev, seega üleliia pilte ega videoklippe ei teinud.