Läti ranniku põnevad paigad

Mida teha Lätis? Sattusin augusti algul Läti rannikuga tutvuma. Kui ma siiani arvasin, et meil on ilusad rannad, siis olgem ausad, lätlastel on ikkagi palju ilusamad. Või mind on lihtne vaimustada, olgu või Läti 😀

Järgnevalt mõned ilusamad/huvitavamad kohad, mida nägin ja mõni, mida ei näinud, aga tundub tagantjärele kaarti vaadates huvitav. Uudistamist peaks jaguma tükiks ajaks.

Ainaži muuseum, kass ja tuletorn

Ainaži oli ennemuiste Eesti küla nimega Heinaste. Tavaliselt Lätti minnes sinna üldse ei satutagi ja kui satutakse, siis sõidetakse peatumata läbi. Tegelikult on seal vaatamist küll. Näiteks merekool-muuseum, mis on Riia ajaloo ja laevanduse muuseumi filiaal, mis asub Baltimaade kunagise esimese merekooli majas. Koolis käisid nii eestlased kui lätlased. Merekool loodi 1864, sest laevu ehitati siis nii siin kui sealpool, aga oma laevadele pidid Eestist ja Lätist laevaomanikud palkama kaptenid teistelt maadelt. Vaatamist on muuseumis palju, nii kirju, fotosid, esemeid kui ka makette. Klassitoas on esimese direktori, Christian Dahl, ´i elusuuruse vahakuju. Ja õues, ukse ees, seisab minu lemmik kass.

Mis värk lätlastel selle kassiga on, mina siiani ei tea. Nad ise ütlevad, et ei olegi midagi, aga kirjandus väidab, et mustal kassil on folklooris siiski tähtis koht. Kes teab, võib mulle ka öelda.

Lätis on 16 tuletorni, millest ma osa liigitaks küll tulepaakideks, seega selliseid kõva kestaga tuletorne on neil 13. Kohe esimesega võib kohtuda Ainažis. torni kõrgus 18 meetrit, asub künka otsas, töötab praegugi, üles ei saa.
Interneti piltidel ilusa punase triibuga, aga praeguseks on see punane kuhugi kadunud.

Veczemju kaljud

Ainažist nii 35 km edasi sõita. Tavaliselt kihutatakse sellest Riiga minnes (või veel kaugemale transiidis olles) lihtsalt mööda. Tegelikkuses mitmete kilomeetrite pikkuselt laiuvad punasest liivakivist koopad, nišid ja grotid. Nende tekkeaeg ulatub 300-400 miljoni aasta taha, Devoni ajastusse. Rannas saab ka ujuda.

Kurmraga tuletorn

Järgmine kuueteistkümnest Läti tuletornist. Kui autoga minna, siis 14 km Veczemju kaljudest edasi, aga saab ka mööda randa jalutada. Tuletorn on ehitatud 1924. aastal, orkaan lõhkus selle 1967. aastal. 2005. aasta torm viis tuletorni merre, kuna ta seisis eenduval kaljunukil. Praegu seisab paari meetri kaugusel kaldast. Ei tööta.

Valge kalju Saulkrasti juures

Saulkrasti valge kalju on üks Läti looduslikke vaatamisväärsusi, mis asub 50 km kaugusel Riiast. Kalju kõrgus on umbes 18 meetrit ja see on ümbritsetud kaunite männimetsadega. Kalju juures asub ka 4 km pikkune metsarada, mis kulgeb piki mereranda alates Valgest luitest kuni Saule sillani. Rada pakub suurepäraseid vaateid Liivi lahele. Saulkrasti valge kalju on ka suurepärane koht päikeseloojangu vaatamiseks. Kalju juures asub ka jalgrattamuuseum, kus on Läti ainus ja Baltimaade suurim vanade jalgrataste kollektsioon. Saulkrasti rand on hea koht suplemiseks ja päevitamiseks.

Puu
Puust loomakujusid on seal peale jänese veel.

Jurmala (mereäär läti keeles)

Jūrmala on Läti suuruselt viies linn, mis asub Riia külje all, Läänemere rannikul. Linna rannad, mida on tervelt 24 km, on kaetud peene kerge liivaga. Populaarsemad rannad on Dzintari, Majori, Dubulti ja Bulduri. Jūrmala on tuntud oma loodusvarade poolest, nagu ravimuda, mineraalvesi ja männimets. Linna ajalugu ulatub 200 aasta taha, mil Euroopas õpiti tundma mere raviomadusi ja hakkasid tekkima esimesed kuurordid. Tänast Jūrmalat iseloomustavad loodus, moodsad spaahotellid, kultuuriajalooline pärand ning kaasaegne linnaelu.

Rannas oli parajasti merest leitud nodist tehtud kunsti näitus.

Mõned Jurmala vaated.

Õhtul oli pargis tasuta kontsert, mis on suvisele Jurmalale väga iseloomulik.

Kontsert pargis. See on suvisele Jurmale väga iseloomulik.

Ragasiems sedums

Sedum – mereäärne koht, kus kalurid hoidsid oma paate ja kuhu oli ehitatud ka võrgukuure, kus hoiti oma varustust. Sedumil oli ka sotsiaalne roll – mehed kogunesid sinna, et arutada oma tulevaste tööde või kalasaagi üle ja naised-lapsed korjasid samal ajal võrkudest kalu või parandasid võrke. Siin ootasid ka naised-lapsed oma pereliikmeid või kallimaid merelt tagasi.

Ragaciems sedumsis on kohalikud kalurid oma esivanemate mälestuseks traditsioonilises stiilis taastanud mitmeid võrguhooneid. Kogu asum on omamoodi monument Läti kalandusajaloole.

Ümber majakeste saab luusima minna igal ajal. Värav lukus ei ole. Rand on liivane ja vägagi ujutav.

Üks legend ka:

Starpiņupe ja Ragaciemsi vahel on suur luitemägi, mida nimetatakse Laevamäeks. Legend räägib, et vanasti tegid kohalikud elanikud sinna lõkkeid, et meelitada möödasõitvaid laevu. Arvates, et see on sadam, üritasid nad kaldale minna, kuid sattusid karile. Nii rüüstasid kohalikud kelmid laevad ja viisid saagi Tukumisse müügiks.

Mērsraga tuletorn

Ilus valge, ehitatud prantsusmaal, seega kutsutakse prantslaseks. Nagu meie Ristna väike koopia. Seeski keerdtrepp, aga väga kaugele sealt ei näe. Rand ilus ja lähedal ka linnuvaatlustorn.

Kolka neem

Kolka neem on Läti suurim neem. Selle juures saab Läänemeri kokku Liivi lahe lainetega, moodustades muljetavaldavaid keeriseid või ristlaineid. Kolka neem on tormide tõttu pidevas muutumises. Käisin ka ujumas. Vesi oli seal proovitud Läti ranniku vetest soojeim.

Kolka tuletorn

Paistab ilusti Kolka neemelt kätte, aga asub 5 kuni 6 km kaugusel Kolka neemest, veealuse liivamadalikule ehitatud tehissaarel. Igal kogenud meresõitjal tuleks kindlasti kord elus külastada Kolka tuletorni. Peaks aga arvestama sellega, et laevaga liiklemiseks on aastas üksnes 40 sobivat päeva.

Mazirbe – liivi külastuskeskus ja kalapaatide surnuaed

Mazirbe luidete vahel saab uudistada omapärast kaluripaatide surnuaeda. Liivlaste kombe kohaselt andsid nad oma paadid ühel hetkel metsale tagasi, sest sealt said nad ju ka algselt võetud.

Mazibe rahvamajas saab tutvuda liivi kultuuriga ja seal tegeldakse ennastunustavalt liivi kultuuri hoidmisega. Me sattusime sinna just liivi rahva päeva ajal ja toimus pidu.

Irbene raadioastronoomiakeskus

Maailma suuruselt kaheksas ja Põhja-Euroopa suurim raaditeleskoop asub Lätis. Nõukogude ajal nimetati seda sõjaväeobjekti „tähekeseks”, see oli väga salajane ja oli mõeldud NATO riikide raadio ja telefonikõnede pealtkuulamiseks.

Euroopa Liidu toetusega on praeguseks kunagine sõjaradar ümber kujundatud teaduse eesmärkide teenimiseks – nüüd jälgib 32 meetrit lai ja 600 tonni raske antenn kõige kaugemaid nurki universumis.

See on  raadioteleskoop, mis „näeb” heli, tajub silmale nähtamatut kiirgust ja teisendab selle pildiks. Astronoomid jälgivad selle abil Päikest ja kõige vanemate kiirguste osakesi, mis on tekkinud miljardeid aastaid tagasi just pärast Suurt Pauku, kui universum oli sündinud.

Irbene radar ei ole enam salajane, sinna saab minna (giidiga) ekskursioonile, mille käigus on võimalik mitte ainult jalutuskäik radarijaama territooriumil, vaid saab ka ronida teleskoobi ülakorrusel väljas asuvale platvormile. Alates 2009. aasta kevadest võib minna ka jalutuskäigule maa-alusesse tunnelisse, mis ühendab suurima raadioteleskoobi tehnilise keskusega.

Meie vaatasime seda kõike seekord aia tagant.

Ventspils

Suuruselt Läti kuues linn ( 42,644 elanikku) ja asub Venta jõe suudmes. Kasutasime põhiliselt ööbimiseks, aga käisime muulil ja kohtusime muuhulgas ka mõne lehmaga. Minul õnnestus hommikul ka paar #geopeitus punkti ära skoorida.

Lehmade paraad

Lehmade paraad on rahvusvaheline avalik kunstinäitus, mida on näidatud suuremates linnades üle maailma. Lehmade suurused ja neile joonistatud mustrid on erinevad. Kunstnikud saavad klaaskiust lehmade skulptuurid, mida nad loominguliselt dekoreerivad ja seejärel saavad neist Lehmade Paraadi eksponaadid. Ventspilsi esimene Lehmade paraad toimus 2002.  Teine paraad toimus 2012 ja ka 2022 pandi üks lehm juurde. Läti travel leht väidab, et neil on linnas 28 lehma – 24 väikest ja 3 suurt ning veel üks, mis on tehtud lilledest.

Ühte neist suurtest nägime siis lõunamuulil.

Kuna Ventspils on Läti lillepealinn, siis sattusime sinna juhuslikult just siis, kui neil toimus lillefestival (ja samal ajal ka linna 772 sünnipäev). Lillefestivali tööd olid kenasti keskväljakule paigutatud ja õhtul sai ilutulestikku ka.

Kuldiga

Seda kohtumist ootasin ma kõige rohkem. Kahjuks oli ilm nii hall kui üldse olla saab.

Kuldīga on Läti ajalooline linn, mis asub Kuramaa piirkonnas. Kuldīga vanalinn on täis kauneid keskaegseid ajaloolisi hooneid jaon lisatud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kuldīgas on ka kui Euroopa laiem juga – Venta juga. Joa maksimaalne kõrgus on küll vaid 2,2 m, ent laius on keskmise veehulga korral 100–110 m. Linnapark on ka väga ilus.

Väga põhjaliku Kuldiga kirjelduse leiab Delfist 

Tellissild üle Venta jõe

Läti pikkuselt teine tellissild ja mõlemad on ühed maailma pikimad. Pikkus 164 meetrit. Sild on seitsme võlviga ja avati 1874. Sild on nii lai, et kaks vastassuunas sõitvat tõlda mahtusid teineteisest mööda sõitma ja see on tolle aja kohta tähelepanuväärne saavutus. Teise maailmasõja ajal lasti kaks võlvi puruks. Sild on restaureeritud. Viimane põhjalik restaureerimine lõppes 2008.

Miķeļbākani tuletorn

Kõrgeim tuletorn Balti riikides – 59 meetrit. Üles ei saa, sest peaks vajuma ja olemagi natuke viltu.

Ise ei ole käinud ei ole. Foto: Alvals ALLIKAS

Alvals

Reisivideo:

Share

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.