Noorem 6 ehk sünnipäev Pikakari rannas

paljassaare1Kus pidada lapse sünnipäeva?

Tahavad minu lapsed või ei taha, aga oma sünnipäevi nad mängutubades pidada ei saa. Seda enam, et praegu on õues nii ilusad ilmad, et lausa patt on kusagil siseruumides ringi joosta. Seega sünnipäev rannas.

Aga liikumisest nendel sünnipäevadel ei pääse. Septembri algul sai Noorem õde 6. Otsustasime, et peame ta sünnipäeva nädal hiljem, sest nii meil kui teistel on kooli algul käed jalad tööd täis ja pea laiali otsas, sest suverutiinist vaja sügisrutiini harjuda.

Koha valikul pidin seekord päris kõvasti ajusid ragistama, sest enamik sõpru on meiega igal pool juba käinud. Lõpuks mõtlesin välja Pikakari ranna ja Väike-Paljassaare poolsaare. Tegelikult olid pooled meiega ka seal juba käinud, sest pidasime seal Noorema õe 2. sünnipäeva, aga siis oli sügise esimene väga halb ilm ja matkamise asemel eelistasid kõik puude all pirukat nosida. Ja vahepeal omal käel sinna vist ka nii väga satutud ei oldud.

Ometi saime kutsed valmis tehtud ja kätte toimetatud alles viimasel hetkel, sest tahtsin oma silmaga sealse piknikuplatsi üle vaadata ja matkaraja pikkuse ära mõõta. Selleks oli aega alles 4. septembril. No ja kas seepärast või mõnel muul põhjusel jäidki pooled kutsutud üldse tulemata. Üllatav on see, et kümnest lasteaiakaaslasest kolm ei andnud endast üldse mingit märku, aga kuna laupäeval oli osa linna jooksuürituseks kinni ja mõned ekslesid seetõttu keelumärkide rägastikus, siis meie akadeemiline veerand kujunes akadeemiliseks pooltunniks ning loodetavasti keegi kurvalt veel peale seda parklasse ei pidanud jääma.

Väike-Paljassaare

Niisiis käisime Väike-Paljassaare poolsaare tipus. Muide, see poolsaar polegi kogu aeg poolsaar olnud, 100 aastat tagasi oli hoopis saar. Eelmise sajandi algul ehitas Peeter Suur Miinisadamat (praegune Katariina kai) ja vedas sealt süvendamisel saadud kraami merre, saades nii kahest saarest ühe kahe haruga poolsaare. Ka teisele kunagisele saarele, Suur-Paljassaarde, saab minna ja soovitan seda väga.

PaljassaareEndomondo ütles nädal varem, et parklast on meie matka pöördepunkti ehk siis poolsaare tippu natuke üle 2 kilomeetri. Edasi-tagasi siis nii 4,5 kilomeetrit. Aega kulus umbes tund ja 45 minutit. Kaasas oli vesi ja poole peal pakkusin kõrsikuid ja puuvilja. Ilm oli algul päikesepaisteline ja isegi pigem palav, aga poole peal kiskus pilve ja läks ka tuuliseks. Õnneks vihma sadama ei hakanud.

Siit edasi enam ei saa.
Siit edasi enam ei saa.

Tagasitulek läks juba üsna libedalt. Issi tegi tagasiteel otsepõike ja kattis enne matkaliste tulekut kaasavõetud laua. Ma ostsin kunagi laatadel käimiseks kokkupandava laua, aga siis läks laadaisu üle. Ometi on seada lauda hea ka mujal kasutada. Menüüs oli isetehtud boršisupp, viineripirukad, morss, puuvili, veel mingeid saiakesi, kõrsikuid, küpsiseid, natuke kartulikrõpse ja muidugi isetehtud tort. Tuulekindlate küünalde leidmisega on endiselt probleeme, aga korraks me need põlema siiski saime.

paljassaare3
Tordile!
Tuul puhus küünlad ära.
Tuul puhus küünlad ära.

Miks ma seda teen?

Et see kolm tundi oleks lastele natuke isiklikum koostegemine kui pelgalt mängutoas tormamine. Miks ma seda kirjutan? Et inspireerida ka teisi. Kohalkäinud jäid väga rahule. Ainult üks laps oli üksi, teistel jalutasid ka vanemad kaasa. Saime üksteisega rohkem tuttavaks ja lapsed, nemad leiavad alati ühise keele. Tore oli neid näha pärast mänguväljakul koos tegutsemas, mis siis, et vanused erinevad ja kõik polnud varem kohtunud ka.

Eks ma olin algul ikka närvis ka. No et palju rahvast tuleb või kuidas hakkama saan. Seda suurem oli pärast õnnestunud üritust pingelangus ja positiivne laeng. Ja pilte vaadates tundub sünnipäevalaps küll väga õnnelik olema. Kes vähegi viitsib organiseerida, soovitan ka proovida korraldada üks sünnipäev rannas.

Imelist sügist!

paljassaare5

paljassaare6

pikakari7

pikakari8

Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *