Meie pere esimene koolilaps

KertukoolvSaatsin täna lapse 1. klassi. Lasteaia lõpust pole ma siiani kirjutanud, sest see ei tekitanud minus mingeid suuri ja pöördelisi tundeid. Täpselt sama tundetu olen täna, ei mingeid erilisi emotsioone. Aktus oli loomulikult ilus ja õnneks lühike. Isegi ilm oli ilus. Kooliasjade muretsemisele pole kah nagu väga palju energiat kulutatud. Ega värvilist paberit ja liimi näiteks veel pole kah. Valge pluusi võtsin eile mööda minnes Humanast 1 euro eest, vest ja müts tuli juba enne jaanipäeva ära tellida.

Fakt on see, et elu siiski muutub ja üldse mitte mugavamaks. Ühe lapse viin hommikul lasteaeda ja teisele pean ikka jääma hommikuti putru keetma, sest tema hakkab käima teises vahetuses, et siis nelja tunni pärast tema ja õde jälle koju kokku koguda. Seega tööaega jääb edaspidi maksimaalselt 4 tundi päevas.

Noorem õde aga on koolist juba mitu päeva häiritud. Nimelt on tal kohutav saamismaania ja see, et keegi teine saab omale palju uusi asju, ajab ta hulluks. Nii ta nuttis tänagi pool päeva sest ei saanud aabitsat ega koolimütsi. Lohutuseks tegin ühe pildi. Aga palju tal oodata polegi, juba aasta pärast on tal samuti koolitee ees.

Kiisakool

Ürituse jäädvustamisega panin muidugi igatpidi puusse. Kõigepealt jäid koju välk ja zoomobjektiiv ja siis lendasin pimeda saali ISOga õue ja nii ma sõprade perepildi ära käkkisin. Ääääh. Õnneks klassipildi, laste üksikute piltide ja ühe teise perega on kõik korras. Tundub, et fotograafi minust siiski ei saa.

Juustukoogi tegin ka, aga see kadus taldrikult enne, kui sain sellega kuhugi valguse kätte minna.

põldmarjakookIse tunnen ma ennast igal sügisel kooliskäimise suhtes eriti loodrina. Kuidas ma siis ei ole ikka suutnud midagi välja valida? Varem ma mõtlesin, et kuidas me küll ühe palgaga ja kooliga hakkama saame, aga tegelikult saaks küll ja juba mitu kooli oleks praeguseks käidud. Nüüd hiljem ei ole ma suutnud välja valida, mida õppida. Midagi nagu nii väga ei huvita, et kuhugi maailma otsa sõita. Või informaatika huvitab, aga TTÜs seda nagu õppida ei tahaks. No jälle need üldained, näiteks füüsika, matemaatiline analüüs või filosoofia, pigem mitte. TTÜs sai omal ajal käidud isegi nii palju, et mul on tehnikateaduste magistri kraad (nime ette võiks vabalt MSc kirjutada). Lisaks ei ole tuttavate kogemused väga julgustavad. Peale aastat …. kolme, leitakse ikka, et ei ole nagu päris see, kuidas enne tundus. Nii ma siis toetangi mõttes teisi edasi ja loodan, et leian omale mõne sobiva võõrkeelse e-kursuse. Loomulikult raha eest, aga mis seal ikka.

Mõnusat kooliaastat!

IMG_6110

Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.