Lastega matkama ehk nõuandeid lastega matkamiseks

Selle aasta Matkamessil pidin jutunurgas rääkima soovijatega lastega matkama minemisest. Kuna huvilisi oli väga vähe ja needki ise suured matkahundid, siis rääkisime teooria asemel hoopis oma erinevatest retkedest.

Matkamess
Jutunurk matkameesil.
Foto: Tõnu Pihelgas

Aga isikliku kogemuse põhjal kogutud tarkuseteri ei saa ometi oma vaka all hoida, nii et jagan neid ka kirjalikult.

Raja valik

Kõige lihtsam on muidugi valida mingi tähistatud matkarada, aga olem ausad, mingit ühtset andmebaasi meil Eestis ei ole. On RMK matakarajad aga on ka väga vahvaid kohalike omavalitsuste tehtud matkaradu, aga nende olemasolu kohta info leidmine on juba omaette kunst.

Aga üldiselt lapsed ei huvitu niisama metsas tuiamisest, neile tuleb lubada mingit huvipunkti. Väga lähevad peale igasugu kivid, tornid, trepid, laudteed ja veekogud.  Lisaks siis võimalus midagi uut uurida ja katsuda.  Nii et lubage lastel seda teha ja nad tulevad ka edaspidi kaasa.

Lapsed Saarjõe matkarajal. Pildil klikates jõuab postituseni ka.

Raja pikkuse osas võiks algul arvestada nii, et lapse vanus võrdub läbida plaanitud kilomeetrid. Ehk siis aastane käib omal jalal ilusti kilomeetri ära ja kolmene kolm. Tegelikult nad jaksavad kõik natuke rohkem, kui nad välja näitavad, seega saab siis edaspidi oma pere kogemuse järgi raja pikkust korrigeerida.

Seltskonna valik

Midagi ei ole teha, lapsed on mitmekesi koos palju koostööaltimad. Pikematel retkedel või suisa mitmeks päevaks katsun alati seltskonna komplekteerida nii, et kõigil oleks mõni sõber ka kaasas. Nii et kui metsa lähete, kutsuge sõber või sõbrapere ka kaasa.

soodajärv

Riietus

Kõigepealt soovitan mina alati metsa minna riietes, mis võivad mustaks saada või katki minna. Kui juba metsa minna, siis tasub ka ronida, katsuda, uurida, nuusutada ning miks mitte ka maitsta. Aga meie oludes on mets tihti märg või porine või annavad sammaldunud kivid ja oksad värvi.

suur-paljassaare lastega

Riietus olgu kihiline, mis siis tähendab  siis t-särki (või talvel sooja pesu), fliisi, koorikjopet ja kaasa võta alati üks kiht rohkem, kui sa arvad, et sul võiks vaja minna. Ära saab alati võtta, aga kui juurde panna ei ole, on jama.

Mina võtan sügisel-talvel oma lastele alati kaasa ka varukindad, varusokid ja varu püksid. Nad kipuvad selle ainsamagi veeloigu ikka üles leidma ja sinna sisse maanduma.

Toit ja jook

Toit on alati laste jaoks kõige tähtsam matka osa. Olgu selleks siis pirukad, võileivad või üldse soe toit. Ka kaasa tehtud kissell või tee on alati väga menukaks osutunud. Ja kõht läheb tühjaks juba 10 minutit peale algust.

Viimasel ajal olen avastanud vrapid. Kaasas on siis tortillad, vorst, juust ja salatilehed. Neid on lihtsalt kõige lihtsam kaasa pakkida. Loomulikult võib täidis olla milline tahes ja rohelise võib ka üldse metsast korjata.

Vett soovitan kaasa võtta ka natuke rohkem, kui algul tundub, sest alati kulubki seda natuke rohkem.

Esmaabi

Minul on ka alati kaasas plaaster ja nüüd ka külmageel, sest eelmisel aastal õnnestus mõlemal lapsel ja ka mul endal mingi nõelaja küüsi jääda. Keegi meist õnneks allergiline ei ole, aga nõelakohad on mõnda aega üsna valusad ja metsast tuleb siiski välja saada. Tegelikult võiks kotis olla ka igaks juhuks mingi valuvaigisti.

Lõpetuseks

Kõige parem iga väljaskäimise harjumuse tekitamiseks on koolieelikud. Nad vaimustuvad kõigest ja kirglikult. Ja kui kooli ajaks ei ole väljas liikumise harjumust tekkinud, siis ei pruugi seda tekkida enam kunagi. Teismelistel  (huvitaval kombel mitte kõigil), on juba niikuinii omad huvid, aga kehamälu jääb.

Meie pere kogetud retki ja pilte saab näha lehel: MATKAD

Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *