Juulis on maainimesel käed-jalad tegemisi täis

Juuli on hämmastav kuu – peaks nagu olema puhkuse ja ilma nautimise aeg, aga tegelikult on aias kõige rohkem toimetusi. Ühelt poolt on saagikorjamise aeg ja teiselt poolt tuleb lõpmatult igasugu vohava rohuga võidelda.

Umbrohuga hetkel tegelda ei jõuagi. Kui 14. juulil mandrile läksin, niitsin kõik võimalikud rohulapid üle, sest praegu enam muruniidukiga ei saaks. Jah, kõik need väljad siin niidan üle muruniidukiga, murutraktorit ei ole ja trimmerdada ei jaksa. Ja nüüd, natuke üle nädala hiljem, olen jälle paljud kohad uuesti üle niitnud, sest varsti enam muruniidukiga ei jaksa.

Üks osa sellest, mida tuleb korras hoida.
Üks osa sellest, mida tuleb korras hoida.

Ja ma vihkan muru niitmist. Ka niiduk on raske, on palav ja meeletu hulk parme hammustab. Mul on kahju, et ma jätsin aktiivsusmonitori linna, oleks huvitav teada, palju ma päeva jooksul maha kõnnin. Aga sebin ma palju. Ja jooksma enam üldse ei jõua. Tegelikult juhtub absoluutselt igal Hiiumaa suvel niimoodi. Vahepeal kujutasin omal ette, et 1. septembriks jaksan 10 km jutti joosta, aga viimati jaksasin alles kaks. Vot sulle eesmärkide seadmist ja nende täitmist. Või on prioriteedid paigast ära? Ühe sõnaga sebin ringi nagu hull, aga tahaks õhtuks rohkem jõuda.

Saagi koristamise ja talveks pakendamise osas jõuan tegeleda ainult ühe asjaga korraga. Ühel päeval tegin esimese sõstramahla, eile korjasin vaarikaid, täna said esimesed kurgid purki. Ja nii ringiratast. Kurke ja vaarikaid peaks korjama üle päeva. Sõstrad on õnneks kannatlikumad.

Aga aed on kesksuvel muidugi ilus – kõik õitseb. Kuna juba 10 päeva pole jälle sadanud, tuleb seda ilu muidugi kasta. Ja kurke. Ja kõrvitsaid ka.

aedKartul, porgand, peet, kaalikas, hernes on juba valmis küpsenud ja nendest saab teha suurepärast ühepajatoitu, borši ja teisi suppe või juurikaid niisama küpsetuskotis killu lihaga hautada. Isegi meie väga närb ja valiv sööja Noorem õde nosib. Ja toorelt krõmpsutab ka kõike, nii et veel üks asi, millest rõõmu tunda. Muidu kõlbab ainult leib ja magus.

Nüüd tuleb vist kirjutamisesse pikem paus sisse. Homme tulevad esimesed külalised ja külalistega tuleb ju ikka rääkida ning neid poputada ja võimalik, et isegi õhtul õlut juua või Hiiumaa peal ringi tuuritada. Ja nii mitu päeva jutti ning mitu ekipaaži juttu. Aga elame näeme ja ehk mõni kord veel selles kuus kohtume.

Imelist juuli viimast nädalat!

aed1aed2 aed3

 

Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.