Harilik laupäevahommik ehk tahvel ja kisa-kära

Kõik lapsevanemad kirjutavad kogu aeg igal pool, kui tublid ja toredad nende lapsed on. Mina lastest väga kirjutanud ei ole. Tahaks kah ilusat ja head kirjutada, aga siis ma valetaks.

Seljataga on just üks üsna harilik laupäevahommik. Täna näiteks ärkasid lapsed (6 ja 8) umbes pool üheksa. Kuna mina lugesin poole ööni raamatut (ikkagi hea vaikne aeg iseendale), siis tahtsin veel natuke magada. Kuhugi nagu kiiret ka polnud, nii et milleks laupäeva hommikul nii vara voodist välja ronida.

No ja saingi kümneni magada. Aga mida tegid lapsed? Kuna igasugune ekraan teeb vähemalt meie lapsed agressiivseks, siis püüame nende vahtimist reguleerida. Aga tahvel oli õhtul peitmata jäänud ja nii nad seda 1,5 tundi omatahtsi vahtisid. Tegelikult oleks pidanud kohe liigsest vaikusest aru saama, et asi pole õige, aga näe, ei saanud.

No ja peale seda, kui mina üleval olen ja tahvlit enam ei ole, nad ainult kaklevad – peksavad üksteist rusikate, jalgade ja muude asjadega, nimetavad lolliks, näitavad üksteisele keelt ja tagumikku, lükkavad üksteist pikali, kehvemal juhul ka trepist alla jne. Kisa ja kära taevani. Ja meil kostavad maja seinad veel jube hästi läbi.

Kogu aeg peab olema mingi plaan, mida nendega peale hakata. Kogu aeg peab olema ise kõrval ja reguleerima. See ongi see tänapäeva häda, millest hakatakse õnneks üha rohkem rääkima. No et nutiseadmed teevad agressiivseks ja ilma tegevusi ja ideid ette söötmata ei oska ise midagi peale hakata. Me olem niigi mingid kurjad kollid vanemad, kes midagi ei luba, aga õue saadavad ja hommikul putru süüa käsivad, aga on läinud ikka nii.

Kahe tunniga olen sellest kisast, kärast ja reguleerimisest täiesti tüdinud ja ma ei taha vähemalt laupäeva hommikul seda kõike teha. Täna õhtul siis peidan kõik telefonid ja tahvlid ära, aga siis võib jälle Issiga koos natuke kauem pikutamisest unistada.

Kas tõesti ainult meie pere reaalsus?

noorte chill

Pärastlõunal saatsin lapsed Nõmmele noorte chillile. Ega ise poleks sinna pileteid ostnud, sest ma ei arva mingist Padjaklubist absoluutselt mitte midagi, aga Kultuurikeskus jagas ringilastele tasuta pileteid ja las siis olla. Sain vähemalt 2,5 tundi vaba aega ja valmistasin selle jooksul õhtusöögiks kana, köögiviljapüreed (kartul, porgand, kaalikas, brokoli) ja porgandi-kaalika salati killukese parmesani juustuga. Hea toit teeb ikka päeva ilusaks.

Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.