Eesti kevadlilled

Kevad käes ja kevadlilled ka kõik kenasti täies õies. Kas tead, millised Eesti kevadlilled sind iga päev ümbritsevad? Jah, neid võib leida isegi siis, kui sa elad linnas.

Mina kogusin kokku 22 Eesti looduses kasvavat kevadlille ja panin need plakatile. Loomulikult on neid lilli kõvasti rohkem, plakatile Eesti kevadlilled pääsesid vaid enim tuntud.

Plakat Eesti kevadlilled on A3-formaadis (42×30 cm) ja trükitud mõnusalt paksule paberile, nii et on ka raamimata väga ilus. Raamimiseks vajab spetsiaalset raami. Klassikalise 30×40 cm raami jaoks tuleks plakat 2 cm lühemaks lõigata ehk siis just pealkirja osa.

Millised Eesti kevadlilled plakatilt leiab?

Siin on kõik lilled nii nagu need loodusest leiab. Kõik pildid on minu pildistatud. Juures ka paar sõna, kust ja millal võiks leida.

Sinilill
Õitseb aprillis, mais. Leida võib metsast ja metsaservadest.

sinilill

Paiseleht

Üks esimesi kevadisi õitsejaid. Algul õied, hiljem ka lehed, mis pealt karvased ja alt heledad. Leiab teeservadest, jäätmaalt, põldudelt umbrohuna.

Kollane ülane
Metsades, võsastikes, teeservades, tavaline.

Võsaülane
Valgete õitega, 10-25 cm kõrge, metsades, võsastikes, metsaservadel tavaline.

võsaülane
Katkujuur
Pildil harilik katkujuur. Aprillis mais on maa peal ainult õied, suvel rohelised rabarberi moodi lehed. Parkides, teeservades, jõe kallastel, mere ääres. Kunagi ilutaimena kasvatatud, praegu metsistunud.

Nurmenukk
Niitudel ja kadastikes. Eelistab lubjarikkast pinnast.

nurmenukk

Ojamõõl
Võib segi minna karukellaga. Õis karukellast pisem, longus, helekollane. Leida võib niiskematelt niitudelt ja madalsoodest.

Karukell
Eestis on kahte sorti karukelli: aas-karukell ja palu-karukell. Viimane on haruldane. Pildil on aas-karukell. Leida võib aprillist juunini liivase pinnasega kuivadelt hõreda rohuga niitudelt, hõredatest männikutest või rannast.

karukellVarsakabi
Kõrge, tugev, võimas. Märgadel niitudel, veekogude kallatel, luhtadel, lodumetsades.

KirikulahtKullerkupp
Kuni 70 cm kõrge kollase õiega lill, mida võib leida mais ja juunis niiskematel niitudel, võsastikes, metsaservades.

kullerkupp
Kanakoole
Meenutab väikest varsakapja. Õied läikivad. Õitseb aprillis, mais. Niisketel niitudel, parkides, rohkem inimasustuse lähedal.

Kuldtäht
Täpsemalt väike kuldtäht. Õitseb aprillis-mais, kasvab puntidena, leida võib asulate lähedal, parkides, aedades.

Lepiklill
Kollakasroheline taim, 5-20 cm kõrge, pisut karedakarvaline, erilise ebameeldiva lõhnaga. Märjal pinnal lodumetsades, võsastikes, veekogude kallastel.

Lõokannus
Leiab aprillis-mais lehtmetsast ja parkidest.

lõokannus

Maikelluke
Kes neid mais-juunis hästi lõhnavaid valgeid õisi ei teaks. Hiljem lehed pealt läikivad, alt matid ja veel hiljem punased marjad, mis on väga mürgised.

maikelluke

Kirikakar
Kirikakar, ilutaim, mis on peenrast loodusesse elama asunud. Leiab terve suve murust, niitudelt ja metsaservadelt asulate ümbruses.

kirikakar

Jänesekapsas
Lehed, õied, varred – kõik hapu maitsega. Varjulistess metsades tavaline, kuid valgeid õisi tihti tähele ei panda ja maitsta ei julgeta.

jänesekapsas

Lõosilm
Siin on esimestel plakatitel viga. Meie hästi tuntud kevadine sinisilm on tegelikult lõosilm. Leiab lihtsalt asulate ümbrusest ja parkidest.

Metstulp
Kasvatatakse ilutaimena, aga vahel ka metsistub. Põhiliselt leiab parkidest.

metstulp

Kannike
Kannikesi on palju erinevaid liike. Metsades, aedades, parkides tavaline.

kannike

 

Võilill

võilill

Tekkis huvi?

Kevadlillede plakati saab minu epoest.

Valida on kolme erineva tekstivõimaluse vahel: trükitähed, kirja- ja trükitähed või kirjatähed. Font: Arial

plakat kevadlilled

Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.