Eeva tort
Ma oskan küpsetada igasuguseid magusaid asju ning arvan, et olen selles isegi üsna osav. Aga asi, mida ma kohe üldse ei oska, on kaunistamine. Oma pere jaoks pole probleemi, aga laste sünnipäevadel tulen ikka piinlikust. Ainuke asi, mille välimus mul enam-vähem vaadatav tuleb, on Eeva tort. Aga olen seda juba 2,5 aastat teinud ka.
Retsepti leiab iseenesest ka siitsamast blogist, aga panen lühidalt ka uuesti. Seda enam, et seekord kasutasin pruuni rafineerimata roosuhkrut ja sain kiiresti nii kõva sefiiri, et vooli või kujusid.
Põhi:
- 4 munakollast
- 1 dl suhkrut
- 150 g võid, sulatatud
- 2 dl jahu
- 1 tl küpsetuspulbrit
- Näpuotsaga soola
- Immutamiseks näiteks piima.
Sulata või ja jäta jahtuma. Vahusta munakollased suhkruga. Munavalged pane külmkappi. Sega kuivained. Vala kuivainete hulka kõik kokku. Vooderda 26 cm koogivormi põhi küpsetuspaberiga. Küpseta põhja 200 kraadi juures 15-20 minutit. Jäta vormi jahtuma. Samal ajal tee kohupiimakreem.
Kreem:
- 200 ml vahukoort
- 1 maitsestamata ricotta kohupiim, nt Otto
- 1 spl suhkrut
- 1 spl vaniljekreemi pulbrit
Vahusta koor suhkruga, lisa kohupiim ja vaniljekreemipulber.
Võta põhi, toksi kahvliga mõned augud sisse ning vala peale piima. Seejärel vala põhjale kohupiimasegu ja jäta külma seisma. Kohupiimasegu peale või hulka võid panna ka haput moosi, marju, banaane. Mina teen põhja ja kreemi valmis eelmisel õhtul ning sefiiri söömise päeval.
Sefiir
- 4 munavalget
- 300 g (pruuni)suhkrut ehk iga muna kohta 75 g suhkrut
- 1 dl haput mahla või vett
- Soovi korral sidrunimahla, mis arva kohe vedeliku hulka,
- Sidrunhapet või toiduvärvi
Mõõda suhkur potti. Tegelikult lisan mina vedelikku tunde järgi ja täpselt nii palju, et suhkur märguks, aga veel ei uju, nii et vist tegelikult vähem. Lasen keema. Väga kaua ei keeda. Siirup peab olema nii paks, et lusikalt maha tilkudes kõige viimane tilk veniks. Kui vett on väga palju, siis tuleb lihtsalt kauem keeta. Ja kui kaua keeta, tuleb siirupile juurde karamelli maitse. Loogiline.
Kui suhkur sulab, vahustan munavalged. Valmis siirupit ei jahuta, küll aga vahustan natuke ning siis niristan munavahu hulka, munavahtu samal ajal segades. Ja edasi tegelikult ei pea segu 20 minutit vahustama, nagu ma oma vanas postituses soovitasin. Valmis sefiir on nii kõva, et ei kuku potist välja, kui sel põhi ülespidi keerata.
Toiduvärviks kasutan pastavärve. Lisaks suhkrukunstile saadaval ka näiteks Selverites. Pulbri peaks kohe siirupisse lisama. Näiteks musta sõstra mahlaga saab ise roosaka sefiiri. Pruuni suhkruga aga pruunika.
Ja rohkem uusi trikke ma 2,5 aastaga õppinud ei olegi. Aga seda võin kinnitada, et söömata pole see tort ka mitte kunagi mitte kusagil jäänud. Pigem vastupidi.
