TA OK rogain Järveotsal jalutaja pilgu läbi

Laupäeval käisin jälle, kes teab mitmendat korda, TAOK rogainil. Abikaasaga. Kuigi ta on (vist isegi korduvalt) lubanud, et ta minuga enam ei tule. Eelmisel aastal läksime metsa ikka natuke riidu, sest väga raske oli ja mina olin võrreldes temaga ka väga kehvas vormis.

Sel aastal olen ma sama kehvas vormis ja tema on veel kõvasti parem. Aga kui registreerimisest juttu tuli, siis ta üldse enam ei vaielnud, kuna mul on vaja kestvustrenni teha (sõidan ju 1. novembril Marokosse, et ronida taaskord Toubkali (4167 m otsa) ja iga mägimatkaja teab, et ei ole lihtne minna merepinnalt lambist 4 km kõrgusele. Seekord on veel nädalane suts ja mingiks aklimatiseerumiseks aega ei jää.

Niisiis 7. oktoober ja Järveotsa. Mõnusalt lähedal Tallinnale, nii et sai hommikul kaua magada. Lapsed viisime juba õhtul vanavanemate juurde ära.

Ettevalmistus enne starti läks kiiresti. Olin kaasa võtnud traditsioonilise meetri niiti ehk siis 30 km. Viskasime selle ringikujuliselt välja ja olemas. Natuke jäi küll veel varuks, aga tuginedes eelmise aasta kogemusele otsustasime mõnuga võtta.

Tegelikkuses oli selle aasta Rogain minu jaoks senistest vist kõige lihtsam. Kuigi ilmateade lubas vihma ja abikaasa vedas minu jopet terve tee kaasa, ei läinud seda tegelikult kordagi vaja. Seega ei mingit külma ja vihma nagu eelmisel aastal.

Lisaks väga hästi läbitav maastik. Nii ülemine kui alumine osa kraavide ja teedega ära ruudustatud ja keegi oli veel pea kõik meie valitud sihid ka ära niitnud, nii et muudkui aga astu.

Et elu mitte liiga igav ei oleks, ronisime ikka paaris kohas sohu ka ja paar ületatavat kraavi olid pehme põhjaga, nii et vähemalt kaks korda vajusin ikka ühe jalaga põlvini mutta ka (näiteks kindlasti punktide 47 ja 59 vahel). Lisaks oli seal mingi 100-korden okastraataed vahel, kust andis auku otsida, aga see märga osa oli umbes 300 meetrit ja edasi juba jälle väga hea, nii et polnud hullu.

Seda, et meie rajavalik on teiste arvates natuke ebaloogiline, saime üsna ruttu aru, sest metsas suurt kedagi näha ei olnud. Natuke oli liikumist sellesama 47 ümber ja sealt edasi oli ka sihtide peal rahvast ikka näha, aga nad kõik liikusid meile vastu.

Pärast, kogemata statistikat vaadates, selgus, et ma olin punkti 48 jõudnud kõige esimesena. Tegin sellest ajaloolisest pildist ka omale ekraanitõmmise.

Napilt enne seda nägime metsas põtra ja ma jõudsin kahetseda, et me ei olnud seekord päris fotokat kaasa võtnud. Selge siis, miks see põder seal liikumas oli.

Tegelikult nägime hiljem veel üht põtra kahe vasikaga ja põdra soolikaid ühel teel nägime ka, aga nende eest hoiatati juba juhendis. Nimelt oli just ajujahi aeg.

Üldse oli see väga huvitav ja elamusterohke rogain. Näiteks Piirsalu raketibaas on koht, kus tahaks kindlasti kunagi veel kolada ja lastega läheks meeleldi Valgejärve matkarajale. 62. Punkti juures sattusime, nagu paljud teisedki, Kaitseliidu õppuste otsa. Nõlvast üles rühkides sosistas üks värvitud näoga tüüp: „Ärge siit küll tagasi tulge!“ ja tagasi tulles läks neil juba päris paugutamiseks kätte ära, nii et tõesti oli see hea soovitus. Jäi ainult loota, et tõenäoliselt ei ole neil päris laskemoona.

Ja et elu ikka huvitav oleks, tulime vahe 50-40 üle raba (või soo) ja kuigi tee ääres oli palju jõhvikaid, olid need siiski selle ürituse kõige vastikumad 2 kilomeetrit.

Sinnakanti läksime üldse ainult seetõttu, et meie planeeritud meeter niiti sai juba kolm tundi varem läbitud ja kuna ikkagi oli trenni tegema tuldus, siis ei saanud nii vara koju ka minna. Nii et võtsime selle kaardi põhjaosa sujuvalt juurde. Ja kõige lõpuks ei olnud ikkagi enam kuhugi minna ning jõudsime finišisse 42 minutit varem. Ning aega jõudmiseks ei pidanud viimaseid kilomeetreid üldse jooksma.

Niisiis aega kulus 7.18, kogusime 99 punkti ja läbisime linnulennult 28,52 km (Endomondo sai 37,49 km) ja koondarvestuses 111 koht/262st. Ideaalis oleks jõudnud veel 11 punkti lisaks ära tuua, aga tol hetkel, kui need punktid veel valikus olid, me ei teadnud, et suudame hoida oma keskmist kiirust, 5,1 km/h, lõpuni välja. Ja mitte meetritki jooksmata.

Nii et igati ülivõrdes üritus ja järgmisel aastal jälle. Siis saame juba uude, NM40 klassi ka, nii et on ehk põhjust lõpuks trenni ka tegema hakata.

Panin meie raja ka TA OK Rogaini rajajoonistamise lehele, võistkond Välja taga.

Teekond Endomondos.