Lastega Viimsis. Põhja konn, Kuradikoobas, Viimsi majakas.

Jõululaupäeval käisime lastega Viimsis. Pühad tulid sel aastal kuidagi aeglaselt kätte. Tõenäoliselt asi selles, et jõululaupäev langes pühapäevale ja kõik toimetused said juba enne tehtud.

Kuusk sai juba päris laupäeval tuppa toodud ja ära ehitud ning juba 24. hommikul ootasid kingitused ka kuuse all. Kas need tõi päkapikk või jõuluvana läbi kamina (jah, meil on ka kamin), mina ei tea ja ei tea lapse ka.

Igal juhul olime jõulutoimetustega juba varakult valmis ja jäi aega värsket õhkugi hingama minna. Nägin FBs pilte Merivälja muulilt ja kuna ma ise ei ole ka seal kunagi pildistamas käinud, panime autole hääled sisse.

Kui juba sealkandis, siis sõitsime edasi ka Viimsi uut treppi vaatama. Auto jätsime kooli staadioni juurde ja enne treppi, kus käis vilgas elu, jäi ette ka Põhja Konn. Lapsed selgitasid välja, et puhta pettus, konn on mingist plastikust ja seest tühi. Aga see selleks.

Trepp on imeline. Ka päise päeva ajal. Astmed just paraja kõrgusega, siin seal pinke, et jalga saaks puhata. Treppidel käis vilgas elu ehk siis peale meie oli veel igasugu rahvast tulnud jõululaupäeval välja jalga sirutama.

Aga edasi läksid nad kuhugi mujale. Meie liikusime mööda klindinõlva serva Viimsi (ülemise) majaka juurde. Ja sealt edasi mäest alla ning kohe vasakul ümber nurga asub päris koopa moodi Viimsi Kuradikoobas. Lapsed ei uskunud, et sinna saab sisse ka minna.

Midagi rohkemat selle koopa kohta teada ei olegi, et on inimese kaevatud ja kas Liivi sõja või Põhjasõja ajal, aga nende sõdade vahe on üle sajandi. Koobas on kirjanduse andmetel 18 meetrit pikk.

Lõppkokkuvõtteks läks aega plaanitust natuke kauem ja me saime Viimsist liikuma just päikeseloojangu ajal. Meriväljal uut peatust ei tulnud, sesst taevas oli vahepeal pilve läinud ja pilti lainetest, päikesest ja Tallinna siluetist teha ei saanud.

Nii et jõululuda istumine ka natuke viibis, aga siiski suutsid kõik ära oodata ka kartulite keetmise, sest samal ajal sai kõik kätt vorstitäitmisel proovida. See aga on juba omaette jutt.

Mida veel koolivaheajal lastega teha-vaadata, leiad minu lehelt: matkad lastega.

Kaunist alanut!