Lähme õue liikuma ehk Ladies trekking
Tundub, et ma olen lõpuks leidnud endale talisupluse asemele uue meeldiva aktiivse tegevuse õues või siis isegi kaks.
Kõigepealt liitusin 3. jaanuaril Endomondo rakenduses väljakutsega Mustrimaailma foorumlased – suveks vormi! Seal loetakse kokku kõik kulutatud kalorid. Otsustasin lüüa järjepidevusega ehk käin iga päev vähemalt 15 minutit õues kõndimas. Kõik muu sport on ainult boonuseks. Praegu olen käinud 10 päeva ja kulutanud selle ajaga käimisele 2400 kalori. Eks need kalorid seal üks arvutuslik keskmine ole ehk mitte 100% tõsiseltvõetav, aga huvitav ikkagi. Endomondo keskkonnas võib muidugi liituda ükskõik millise väljakutsega või teha mõni hoopis oma sõprade vahel. Kilomeetrid loeb kokku nutitelefoni rakendus, aga need saab ka internetis käsitsi sisestada.
Mulle see käimine väga meeldib, tõmba aga toariietele kiledressid peale ja minek. Käin õhtuti, siis kui minu lapsed juba magavad ning õues liiguvad ainult koerajalutajad ning pudelisõbrad, hea vaikne on.
Proovisin käia ka hommikul, aga mulle see ei sobinud. Organism alles magab, oli külm ja raske, aga iga minu ettevõtmine peab olema nauditav. Õhtuti on hoopis teine minek. Võimalik, et hetkeeufooria tuleb ka sellest, et esimesed 10 päeva on iga asi uus ja huvitav, siis peaks tulema tüdimuse faas, nii et eks homme ole näha. 😀
Ladies trekking
Teine tõenäoliselt meeldivtulevane rutiin on matkamine. Tuli aasta algul selline mõte ja mõeldud-tehtud. Laupäeval käisime kuuekesi Männiku karjääris matkamas. Tahaks omalegi sellest piirkonnast paremat ülevaadet saada.
Kogunesime busside 5 ja 33 lõpp-peatuses. Sealt garaaži kõrvalt algab ilusti otsetee, mis viib üle raudtee ja mäest alla, kahe Pumbajärve vahelt läbi otse asfaltteele. Sealt on juba suhteliselt lihtne minna Raku järve äärde ja leida ka Männiku hiidrahnu juurde viiv teeots. Hiidrahnu tasub vaatama minna küll, sest see on oma 6 meetrit kõrge. Suvel saab sinna otsa ka, aga praegu, märjaga, ei hakanud proovima.
Mäletasin juba oma esimesest käigust sinna kivi juurde, et tee oli kohati natuke märg, siis aga oli suvi. Praegu jooksiski ühest kohast üle tee lausa kraav. Kargasin kohe uljalt sealt üle, teisi aga võttis natuke nõutuks. Tublid naised ehitasid siis käepärasest materjalist midagi silla moodi ja üle me kõik saime. Tagasi üle oma silla jooksid naised juba õige kiiresti, ei mingit hirmu enam. Eks mõnele tuli saapasse natuke vett ka, aga polnud vast hullu, külma oli laupäeval kõigest 1,5 kraadi. Jaa, ilmataat korraldas meile talvematka.
Edasi tegime tiiru ümber Männiku järvede, mis on tegelikult kokku üks pikk järv, aga jagatakse I, II ja III osaks. Vahepeal keetsime ka ühe sooja supi ning kaasas oli teed ja kisselli. Ajagraafikuga me lõhki ei läinud, saime ilusti plaanitud 5 tunniga hakkama, lõhki läksid aga kilomeetrid, sest lubatud 11 sai 14. Need olid ülimõnusad 5 tundi.
Männiku on fantastiline koht, otsapidi Tallinna linnas, aga vaated ja maastik missugune. Kuna ma seda kanti ise ka veel päris hästi ei tunne, läheme sinna kindlasti kunagi veel. Kas just järgmisel matkal, mis peaks olema juba 9. veebruaril, aga lähiajal kindlasti. Tahaks matkamisest ka teha igakuise rutiini.
Kui oled samuti huvitatud, hoia ennast minu tegemistega kursis ning tule ka kaasa, kui aeg ja koht sulle sobib. Seltsis on segasem!
