Projekt mesimumm
Hiiumaal ajan oma netiasju tavaliselt telefonist ning sedagi ei käi kogu aeg vaatamas. Ükskord oli postkasti potsatanud palve teha ühele lasteaiarühmale mesilane. Pakkusin, et heegeldan, aga heegeldamine on ajamahukas ning seega maksab natuke rohkem. Leppisime kokku, et õmblen fliisist. Ette sain mõõdud ja pildi.
Seda tööd vastu võttes polnud mul kõige õrnemat aimu, mida kujutab endast üks mänguasja pildi järgi õmbluslõike väljamõtlemine. Ma võtan vastu pakkumisi, mida ma varem pole teinud ja mis tunduvad huvitavad ning õpetlikud. Sellesse nädalasse jäi raskeid hetki, õppimist ja katsetamist, aga heas blogis sellest ei räägita 😀 Kogemuse sain aga ootustest veel palju suurema.
Oma esimese mesimummi lõoke leidsin internetist. Printisin välja, lõikasin, õmblesin ja tulemus sai … masendav.
Liiga palju pisidetaile, liiga palju tööd, käed, jalad nööpkinnistustega ehk liikuvad, lisaks viga lõikes, mida ma ei näinud läbi ning kanga lõikasin ka vale pidi lõimejoont ehk siis laiuse asemel venis pikkusesse. Seega ei hakanud sama lõiget enam õiget pidi lõikama ka. Nooremale õele meeldis see tegelane siiski väga ning see on nüüd juba kuu aega olnud kallis kaisukaaslane nii lasteaias kui ka kodus.
Edasi hammustasin pea lõikes oleva vea läbi ja sellega sai asi korda. Keha lõikeid aga tuli ise konstrueerima hakata. Nii ma siis lõikasin ja õmblesin, õmblesin ja toppisin täis, sest ega enne asjast päris õiget pilti ei saa. Käsi-jalgu enam nii keeruliselt ei teinud. Ja leidsin lõpuks ennast rahuldava lahenduse. Ise olen mures seepärast, et kvaliteedikontroll jäi tegemata. Kõik õmblused on küll topeltõmblused, aga äkki on nõrk koht hoopis kusagil mujal? Sihuke tõesti potsakas tegelana sai.
Kvaliteedikontrolli läbivad siis praegu kaks kodust mummi, sest proovitükkidest pidin ka Vanemale õele oma mummi õmblema.
Tõdesin veel kord, et kuigi õmblemine on lihtne töö, on lõigete konstrueerimine minu jaoks selle võrra keerulisem. Aga lõpp hea, kõik hea. Teagi, kas tuleb nüüd mõni mumm veel või tuleb hoopis midagi muud 😀
Oma elus olen varem õmmelnud ühe kaisukaru, ühe koera, ühe kassi ja kolm Hello Kitty-t. Nende lõiked tegin ka juba ise, koera-kassi-karu leidsin netist. Ja pilte nendest kõige esimestest muidugi ei ole.
Hetkel on plaan hoopis peoga loomamütse juurde õmmelda ning siia kodulehele uuesti käsitööpood püsti panna. Kui ei proovi, siis ju ei tea.
Kaunist suve jätku!
