Piltpostitus kõigist ülejäänud 2014 tehtud asjadest
Tahan lõpuks omati oma arvuti töölaua eelmise aasta piltidest puhastada, nimelt ma hoian tehtud aga avaldamata töid omal igal ajal silma all. Misiganes põhjusega need seal siis on. Võimalik, et ma pole olnud ka piltidega rahul. Aga ikkagi ma panen need täna kõik kokku ja saan pildid tõsta ära oma 2015 ajalookausta.
2015 kaust on avamata sest, sel aastal pole ma veel vardaid kätte võtnud. Ongi olnud selline mõtisklemise, sorteerimise ja koristamise aeg. Korda ma armastan, aga seda saavutada on paganama raske.
Aga asja juurde. Kõigepealt mustad labakud.
Telliti need kingituseks musta helkurmütsi kandjale. Muidu täiesti tavalised paksud labakud, ainult lill on helkurniidist, lille südamik on helkurkangast ja tikand on ka helkurniidiga. Minu jaoks oli natuke liiga lage, seega lisasin ma lõpuks ka natuke hõbedasi seemnehelmeid. Sellest pilti ei ole. Võimalik, et helkurkindaid tuleb veel, aga nende disaini osas mul õiget sooja tunnet veel sees ei ole.
Põlled lastele.
Suurem õde küpsetas isadepäeval lasteaias india pirukaid, selleks paluti neil ka põlled kaasa võtta. Vot see on asi, mida meie majapidamises siiani ei olnud. Ja mina imestan, miks meil lapsed kogu aeg nii toidused on, onju. Võtsin siis disainimise ette ja sain põlle õmmeldud. Muide sellest põllest mul siiani pilti ei olegi. Ja ka teine õde ei saanud põlleta elada, nii õmblesin temalegi. Mõlemad põlled on taskutega. Ise olen nii rahul, et Noorema õe põlle tasku sulandub nii ilusti mustrisse, et ei hakka esmapilgul silmagi.
Praegu seotakse põll päeval niisama ette, hea suures taskus kraami ringi vedada. Siit järeldan, et järgmisena tuleb mõned suure taskuga koduseelikud õmmelda.
Põll on iseenesest nii vahva asi, et oleks pidanud neid novembris ühe hooga kohe rohkem tegema. Mõnus mõnele sünnipäevale minnes kingikotti pista. Mulle meeldib, kui kingituse saab kodust oma käsitööriiulist võtta.
Jõulukuulid
Lastel oli detsembris vaja lasteaeda viia kuldne jõulukuul ja ükskõik milline ingel. Tegelikkuses seda kraami väga palju ei kogunenud, aga meie võtsime meisterdamise ette. Lapsed tegid kohe kolm erinevat inglit, kellest ühe õpetuse panin ka oma Teeme koos lastega lehele.
Jõulukuule ma neid teha ei lasknud. Teostasin hoopis oma ammuse soovi. Nimelt lõikusin penoplastpalli sooned, toppisin sinna kangaribad, mis jäid minu lapikleidist üle. Pärast liimisin praod läikiva paelaga üle. Päris tükk nokitsemast on see kanga sirgelt toppimine, samas arvan, et seda oskust on võimalik praktikaga siluda.
Lumehelbed
Neid telliti aasta lõpus viis tükki ja nende heegeldamisega venitasin ma nii viimase hetkeni, et tegelikkuses jõudsid need vist alles täna tellijani. Selleks vaja ju muster üles otsida ja lõng-heegelnõel leida. Igapäevaselt ma nii peenikese kraamiga ei toimeta.
Tegelikkuses oli väga mõnus heegeldamine. Tegema pidin veel ühe rohkem, sest lõnga tõesti ei jätkunud ja teine kera oli natuke teist tooni, mis siis, et nime järgi kah valge.
Helveste kõvaks tegemiseks kasutasin esimest korda PVA-liimi vett. Teed märjaks, venitad kuivama ja hommikuks on kivikõvad. Väga mõnus, nii et edaspidi kasutan kindlasti ainult sellist meetodit. See kuues helves jäi aga oma kodu kaunistama ja kuna see on ikka väga efektne, teen neid järgmisel aastal kindlasti müügiks ka. Ikkagi oma väljamõeldud disain.
Töölauda siiski päris pildivabaks ei saanud. On ju veel sussid ja randmesoojendajad. Jätkuks nüüd kirjasoont, sest tihti kipub see kaduma.
