Meie palmikutega tutimütsid
Täna võtan luubi alla meie pere palmikutega tutimütsid. Mingil hetkel muutusid need vähemalt Facebooki käsitöögrupis väga populaarseks. Kudusin siis ka, kõigepealt lastele ja siis tuli omale ka uue mütsi isu. Selle erksinise lõnga leidmine võttis küll natuke aega, aga üldiselt tuleb minu lõng Käsitööjaamast.
Juba aasta lõpus kudusin need kolm mütsi, sest detsember oli ju tegelikult mütsember. Kui kuduma hakkasin, siis tellisin omale Hiinast sobivad tutid ka. Need jõudsid nüüd eelmisel nädalal Eestisse ja veel paar päeva võttis aega nende paika õmblemine.
Enda oma tegin tegelikult sinise jope juurde, aga vahepeal suutsin juba taaskasutusest 4,5 euroga hankida uue roosa jope ja kuna sinine sulekas on natuke must ning keemilise puhastusega pole kohtunud, siis käingi praegu roosaga.
Lisaks jõudsin omale vahepeal veel ühe oranži krunnimütsi kududa, nii et puudust nagu polegi.
Palmikutega tutimütsid tehniliselt
- Minu mütsi materjal: sinine on villane ja oranž meriino.
- Vardad nr 5
- Tutt peaks olema pesukarunahkne. Tegelikult on tutt päris raske ja vähemalt minul tirib otsmiku paljaks. Olen nüüd mütsi paar päeva juba kandnud. Võimalik, et soonik on lihtsalt liiga lõtv. Tundub, et laste mütsid hoiavad ilusti. Kuna tutimütsid on koolis huvi tekitanud, siis peaks ehk mõned veel tellima. Kui kudumiseks läheb, siis saaks tutid enne kevadet ehk kätte.
- Muster pole päris see, mida kõik sel talvel kudunud on. Leidsin selle ühest ajakirja Minu Käsitööd numbrist ja seal oli see hoopis mingi top. Praegu vaatan, et palmiku vahe võiks veel pikema teha, siis paistaks see paremini välja. Praegu on palmikurea vahe 6 silma.
- Laste lillad mütsid on meriinovillased, sest nemad villa ei talu.
