Natuke tööd ehk kool ja sipelgad
Kuna olen suvi läbi veetnud lastega „kvaliteetaega ehk siis olnud kogu aeg ninapidi koos, siis unistan juba ammu päris oma ajast, mil on vaikus, ei pea 4 korda päevas süüa tegema ning keegi ei taha kogu aeg midagi. Ok, mõned üksikud vabad tunnid on olnud ja üks 24 tundi jutti ka siis, kui augusti algul Obinitsas käisin. Varem oleks lasteaia algusega saabunud kauaoodatud vabadus, aga kooliga on hoopis teised lood.
Laps käib ju teises vahetuses. Hommikul viid ühe lastekasse. Kodus tagasi ei hakka kõigepealt mõnusalt kohvi jooma, vaid hakkad putru keetma. Ja siis lapse meelt lahutama, sest üksi pole nad kunagi osanud oma meelt lahutada. Esmaspäeval hakkab kool 12.40. Ja siis on tõesti pea 4 tundi vaba aega. 16.25 tuleb jälle koolis olla ja siis minna lastekasse Nooremale õele järele.
Täna oli hea päev sest neil oli viis tundi. No ja mida mina tegin oma vabadusega? Kõigepealt käisin poes toidu järel ja siis ei hakanud kohe tuppa minema, vaid sonkisin natuke aias. (Siit järeldan, et ka aiatöö on üks minu kirg. Kirgi võiks aga kuidagi rahateenimiseks ära kasutada. Kahjuks ei oska).
Edasi võtsin ennast siiski kokku ja õmblesin natuke. Juba esmaspäeval lõikasin mõned loomakesed välja ja alustasin õmblemist. Kõigepealt olid mõned tellimused kogunenud ja siis tahaks Halloweeni jaoks mõne müügikampaania teha. Sisetunne ütleb, et see võiks olla minu Etsy poe selle aasta kõrgaeg. Niisiis on vaja kiiresti mõned Halloweeniks sobivad kostüümid valmis teha ja müüki paisata. Elu näitab, et see nikerdamine võtab ikka omajagu aega, eriti kui teha mitu mütsi korraga. Õnneks see õmblemine oli ka piisav puhkus ajule, sest lõuna ajal ei tahtnud ma arvutit veel nähagi.
Aga pidu sai õige kiiresti otsa. Nimelt kurtis koolilaps juba hommikul, et tal silmad valutavad. See on kahtlane. Kuna tal palavikku ei olnud, saatsin ta ikkagi kooli. Koolist tagasi tulles aga olid palavik ja külmavärinad platsis. Nii et selleks nädalaks on kooliga ühel pool. Sellest on hiiglama kahju, sest homme hommikul on neil Sparta spordiklubis spordipäev ja peale seda oleks ratastega näiteks Valdeku järve äärde sõitnud, no et sisespordile vahelduseks ka värsket õhku saaks. Ja mina unistan ujumisest.
Nädalaga oleme vähemalt nii palju edasi saanud, et täiesti tuima näoga jätan lapsed (ka ühekaupa) üksi koju, kui on vaja näiteks poodi minna. Noorem õde (värske 6) oli korra ka täitsa üksi pool tundi kodus ja midagi korda ei saatnudki. Varem nad keeldusid ühekaupa üksi kodus olemast. Seega, kui laps haige, siis omal ka toaarest. Homme tahaks väga kangapoest tumehalli ja musta Halloweenikangast tuua.
Muide, tänane highlight on see, et öösel oli mu postkasti potsatanud kiri, kus mind kutsuti disaineriks ja taheti minuga koostööd teha. Ikka kostüümimütsidega seoses. Kirjutasin, et olen huvitatud ja jäin edasist infot ootama. Mina ja disainer, vau!
Nüüd aga uuesti tööle. Kohtumiseni!
