Mütsiralli

Ühel päeval tundsin end eriti masendunult ja lastest tüdinult, kirjutasin Facebooki, et vajan väljakutseid, täiskasvanute seltskonda ja neid muid hüvesid, mida kodust ei leia. Päev hiljem olid kolm väljakutset olemas. Selge on see, et mida küsid, seda ka saad, aga et seda niimoodi avalikult peab küsima. Nüüdseks on kaks väljakutset edukalt selja taga.

Kolmas oli heegeldada 20-30 mütsi. Üldiselt ma ei taha ennast mütsiheegeldajana presenteerida, ammugi mitte masstootjana, aga otsustasin proovida. Mudel võiks vähemalt oma olla, aga uute mudelite leiutamine on aeganõudev töö, mida sellise koguse heegeldamise juures üleliia ei ole.

Idee leidsin muidugi Pinterestist, aga nagu ikka, igasugu originaalõpetused minu puhul ei kehti. Mustri valisin seepärast, et unistus on hakata hoopis pitskübaraid heegeldama ja äkki see muster sobiks põhjaks.

Esimene oli sinine. Peale pikka heegeldamist ja harutamist, harutamist ja heegeldamist sai see lõpuks valmis. Päris valmis sinine esimesena ei saanudki. Lõng sai lihtsalt otsa ja poes sellist ka enam ei olnud. Mütsid on heegeldatud Madam Tricot Camillast, sinise mütsi nokk aga sugulasest Alminast, viimane on sama tooni aga peenem. Nii et tegu on laias laastus ühe lõngatoki mütsidega.

Järgmine väljakutse oli nokk, teha on lihtne, aga ei hoia. See katsejänes oli kollane nokats. Lõpuks heegeldasin noka lihtsalt kahekordse lõngaga ja olemas. Nii sündis heegeldatud nokamüts.

Ka mooniõied tuli juba teist aastat jutti ise välja mõelda. Nii juhtub, kui kohe üles ei joonista. Moone olen praeguseks teinud neli, seega meeles, aga üles tähendamata on see praegugi.

Hetkel on  mul siis olemas 15 mütsi, õnneks oli võtta ka kodustest varudest. Leiab neid edaspidi suvistelt laatadelt, küll mitte minu letilt ja tõenäoliselt ka mitte minu nimesildiga, aga ehk tunnete ära. Hetkel tunnen, et ma sama mudelit nokamütse sinna tellimusse rohkem ei teeks. Soovijatele aga heegeldan meeleldi. Küsi ruttu, enne kui heegeldatud nokamütsi muster meelest läheb 😀