Heegeldatud istumisalused ehk pakuotsalapid

Teate, mul need pildid seisavad arvuti töölaual juba suvest saati. Kevadel hakkas mul arvuti jupsima (see muidugi trikitab siiamaani ja uut pole ma ikka veel suutnud välja valida), siis tuli suvi ja hirmaeglane internet Hiiumaal ja nii see postitamise motivatsioon alla käis. Liiatigi polnud 100 erineva blogi (iga teema jaoks oma) pidamine ka mokkamööda. Nüüd siis uus ilus blogi ja uued postitused.

Inglise keeles sain muide artikli tehtud, sest teema mulle meeldib. See teema on taaskasutus. Nimelt mu “räpakollidest” lapsed suudavad toota lõputus koguses riideid, mida enam puhtaks ei saa ning seega ka kellelegi uuele ringile pakkuda ei saa. Juba 2014. aasta suvel plaanisin selles tehnikas üht asjade korvi heegeldada, aga särk tundus kuidagi väike ja nii see hoopis istumisaluseks sai.

Meil on maal lõkkeplatsi kõrval istumiseks pakud kasutusel ja vahel võivad need märjad olla. Kõvad, seda niikuinii. Mulle hakkas mu istumisalus nii meeldima, et möödunud suvel tegin neid veel kaks juurde – ikka üks särk ja üks alus.

Meetod ise on väga lihtne – lõikad aga materjali ribadeks ja hakkad mõne kasutu heegelniidiga lihtsalt ümber selle riba heegeldama. Niiti kulub palju. (Panin just eile mõne kera eriti imelikku värvi niiti Uuskasutusse minevasse kotti. Peaks need vist uuesti välja võtma. Ma võtan alati tuttavatelt igasugu käsitöökraami vastu, et äkki läheb kunagi vaja. Mingil hetkel aga viskab selline lao pidamine üle ja nii ma neid asju uuesti edasi jagan). Särke tekib endiselt palju.