Elu on kleit ehk peaaegu Selina
Mulle meeldib muusika. Mulle meeldib kududa. Ja nii ongi ühe päeva helgeimad hetked, kui saan istuda jalad diivanil, kududa ja taustaks mängib üsna kõvasti raadio. Ei pea isegi olema päev, ka lambivalgel on väga mõnus.
Kuna mul endiselt oma nišitoodet, mida ka saada tahetaks, ei ole, ja ükskõik mida niisama kappi seisma kududa-heegeldada ei taha ning tellimusi ka ei ole, liitusin Isetegija.net foorumis käsitööolümpia projektiga. Klõpsa bänneril, satud teemasse. Käsitööolümpia toimub päris olümpia ajal. Osalejad püsitavad omale mingi suure ülesande ja teevad selle siis kahe nädala jooksul ka teoks. Pärast jagatakse medaleid ka. Mina otsustasin esimest korda elus proovida puuvillasest lõngast suure kudumi kudumist. Suurema õe mõõtudega, siis saavad lõpuks ehk mõlemad seda kanda. Ja puuvillane, sest talv on ehk selleks aastaks tõesti läbi.
Algul oli küll kobinat minu lõngavaliku üle. Ei ole ju roosa, aga lõpuks käidi iga päev uurimas, millal saaks juba selga panna. Nad on mul veel selles eas, kus tegelikult teeb iga uus asi rõõmu.
Lõng: Madame Tricote Camilla 6/4 (saab Karnaluksist)
Rohelist lõnga kulus natuke üle 3 toki ja kollast natuke alla toki, kokku 226 grammi ehk 565 meetrit.
Vardad: pool numbrit suuremad, kui peaks, aga uusi enne olümpia starti ka osta ei jõudnud, seega nr 4.
Muster: peaaegu Selena Drops lehelt.
Taskuid ei teinud, alumisse serva kudusin hoopis südamed ning varrukad on ka lühikesed. Samuti on muster natuke hõredam, sest üsna ruttu sai selgeks, et roheline-kollane kombinatsioon ei tööta ja ei ole mõtet aega kahe lõnga pusserdamise peale kulutada.
Kleidi suurus 5/6 ja pikkuseks sai õlast mõõdetuna natuke üle 60 sentimeetri.
Ennast hindasin aga väga alla. Päevas kudusin üsna vähe aega, nädala lõpus käisin veel Hiiumaal ja kuigi praami peal sai kududa küll, on seal tavaliselt muudki teha, aga ikka sai kleit juba esmaspäeval (nädal tagasi siis) valmis. Teiselt poole oli see hea, sest tundub, et praami peal lutsisin laste asemel hoopis mina lauda või tooli ja jäin teisipäeval üsna haigeks. Igal juhul päris mitu päeva voodist välja ei saanud ja kui magada enam ka ei jaksanud, kudusin kleidi juurde ka kevadise mütsi. Et lihtne müts natuke minevam oleks, sai sinna peake hot fix kristallidest Hello Kitty triigitud. Nüüd läks juba nii hästi, et fakti peale, et müts on suurele õele siiski natuke väike, läks loomulikult kisaks. Nii et tegelikult on praeguseks uus, mustrikord suurem, müts juba varrastel. Sel kevadel-suvel meie majas mütsipuudust küll ei tule. (Sest tegelikult jõudsin vahepeal ka ühe väikseks jäänud suvemütsi sügavamaks heegeldada, aga seda ma siin ei näita).
