Üks õmblustöö aastast 2015
Meil on suur korter, aga vähe ruumi. Ja vähe ruumi seepärast, et ma hoian paljusid asju nii „igaks juhuks“ alles. Paljud asjad ei jõua oma aega kunagi ära oodata, teistel aga veab. Tegelikult on igasugune redisainimine väga ajamahukas.
Seekord vedas siis ühel puuvillasel valgel lilletikandiga särgil. Sel on sisse umbes 2-aastase lapse mõõt kirjutatud, aga tegelikkuses on see kõvasti laiem. Lühike küll, seda jah. Ja nii see särk Uuskasutuskeskusest pääses.
Lisaks ole ma kokku korjanud ja ostnud igasugu kangast, sest mingil ajal tabas mind lapitööhuvi. Eks ka see ole siiani, aga oma nišši mul pole ja ka see töö on väga ajamahukas. Sobrasin natuke oma kastides, lõikasin, õmblesin, lisasin pitsi ja saingi Suurele õele suveks kleidi. Ainult et suve vist eriti ei olnudki. Ja kleiti eriti kanda ei saanud. Õnneks on meil majas kaks tüdrukut. Kui ühele peaks väikseks jääma, saab teine. Ja esimesele teen uue.
Täna tõin aga omale kaltsukast 1€ eest ühe seeliku, sest mulle tundus, et see tahab minu seelikuks saada. Ainult et iga sellise toomise peale peaks midagi otsast ära viima, sest muidu varsti enam koju ei mahu. Kuidas teil?