Pisike pilguheit Telemajja
Te ei kujuta ette, palju mul siin lehel mustandite all pooleli postitusi on. Alustan, lapsed tulevad vahele, uued teemad tulevad peale ja aktuaalsus kaob.
Selle postituse kirjutan seepärast, et näidata, millisesse ilusasse kohta me pühapäeval sattusime. On õnn, et meie perest ikka keegi käib tööl ja see töökoht viitsib ka lastele midagi korraldada. Ma pole juba kaks aastat nende peole sattunud, sest olen minu leivaallikas on laadad ja Telliskivi kunsti- ja käsitöölaat on olnud alati samal ajal. Oli ka sel aastal, aga sinna ei saanud ma kohta. Isegi ootejärjekord ei jõudnudki minuni.
Seega võtsin fotoka ja läksin kaasa, sest Telemaja on mind alagi huvitanud ja lummanud. Kahjuks ei ole ei oskusi ega tutvusi, et sinna muidu sisse pääseda.
Kõigepealt oli ühes suures stuudios lastele etendus. Need etendused, mida mina näinud olen, on olnud kõik väga ühesugused – muusika ja lauluga väga ilusad lood. Edasi tuli jõuluvana ja kuna lapsi oli hiigelpalju, siis võisid need, kes sappa seista ei tahtnud, käia vahepeal mõne stuudioga tutvumas. Mind hämmastas, kui pisikesed on tegelikult Terevisooni ja Lastetoa püsistuudiod ning seal on korraga mässamas palju inimesi. Mõeldes sellele, mismoodi nad seal näiteks hommikul vara külg külje kõrval mässavad, siis töö televisioonis ei tundugi enam nii nauditav.
Aga stuudiod on ka ilusad ja värvilised ning väga hästi valgustatud. Maja ise on suhteliselt vana ja väsinud, aga uue maja ootuses ei võeta tõenäoliselt ka midagi ette.
Ma ei tea, kas lapsed seda nautisid ja said aru, et nad said piiluda kuhugi, kuhu iga päev ei saa, aga mina olen veel siiani vaimustuses. Loodan, et see ei jäänud minu viimaseks astumiseks sinna imesid täis majja. Lastetoa saadet aga uurisid lapsed küll järgmisel päeval suurema tähelepanuga. Just seda, mis toas on või täna ei olegi 😀 Aga võimalik, et nad ei saa veel arugi, et telekas näidatu ei olegi muinasjutt, vaid pärsi inimesed teevad selleks kusagil päris palju tööd.
Imelist imedeaega!
