Lastega looduses: Männiku raba

Kui nüüd veel looduses käimisest rääkida, siis aasta viimasel päeval käisime veel Männiku raba avastamas ja sattusime ühe nimetu lauka juurde. Mina lasin seekord Issil oma teejuhi oskusi näidata ja ma ei olnud seal ka varem käinud.

Kuna mul oli kogu detsembrikuu olnud projekt Kodu korda ning peale jõule tuli veel Vanema sünnipäev, siis ei olnud ka eriti võimalust, et kodu oleks vahepeal väga sassi läinud. Seepärast võtsin ka lahkelt vastu pakkumise, kus vana aasta õhtuks tuli meile veel kaks peret külla. Jagatud söök on ikka jagatud söök.

Ja see andis jällegi palju vaba aega ja kuna ilm oli imeline, otsustasime natuke värsket õhku hingata ja Männiku rabasse minna. Lähedal ja kõvasti vaiksem, kui Pääsküla raba.

Luige poolt minnes soovitan sisse minna Põllu 12 maja juurest. Esimese hargnemise juures tuleb hoida vasakule. Otsetee läheb Rätsepa järve juurde. See tee on vähem märg ja ka väga tore. Kui järgmine rada läheb metsa, siis see ongi see laugas, kus meie käisime.

Meie lähenesime küll hoopis teiselt poolt ehk siis sumpasime majade taga teel/rajal/gaasitrassil (ma ei teagi, mis see on), mis oli praegusel ajal väga märg ja sinna ronida ei soovita.

Rabast võib leida veel jõhvikaid ja lauka ääres on täiesti kõva pinnas, et pidada näiteks piknikut.

Vot sellised lood. Aga kuna me välja saime väga hilja, siis jäime ka suhteliselt päikeseloojangu kätte. Ja saime palju ilusaid pilte ka.