Lastega Kalamajas – 1. osa.
Tänu ühele toredale kommentaarile Pae pargi mänguväljaku postituse all, otsustasime nädal hiljem minna Lennusadamat avastama, aga sattusime kaheks nädalaks Kalamajja. Ja kole öelda, et sellest on tänaseks juba täpselt kolm nädalat möödas.
Tuleb tunnistada, et ma ei tea sealsest kandist mitte midagi. Kungla tänava algul olen käinud ühel sõbrannal külas ja Lennusadamasse sõitsin ka kunagi autoga.
Lapsed on mul endiselt kord nädalas lasteaiast kodus ja kuna nad on juba nii suured, siis saame minna jala ükskõik kuhu ja peaaegu ükskõik, kui kauaks. Niisiis mõeldud-tehtud.
Ühel kolmapäeval sõitsime siis viimase ennelõunase rongiga linna (rongid päeval kaks tundi ei sõida, pidavat hooldustööd olema). Olin lubanud lastele ka Linnahalli näidata, nii et esimene suund oli sinna. Linnahalli taga tekitas huvi ka suur kuumaõhupall nii et käisime ka natuke sadama poole, aga Linnahalli tagune on nii jube koht, et mina kippusin küll sealt kiiresti minema.
Kuigi Linnahalli katuselt Lennusadam paistab, on sinna ikkagi päris pikk maa.
Meie sihtpunkt, Lennusadama mänguväljak, on väga stiilne ja jälle teistmoodi mänguasjadega, aga 5 ja 6,5se jaoks pikalt meelelahutust ei jagu.
Suur Tõll tekitas ka huvi, aga kuna oli päris tuuline, laev loksus, üks lastest ei olnud päris kindel, kas ta julgeb tulla ning see meelelahutus oleks meile päris suure kopika ka välja viinud, siis seekord jäi teiseks korraks.
See sama kopikas sai küll Maru kohvikus ära kulutatud. Koogid on seal aga imemaitsvad ja Lennusadam ise ka täitsa mõnus ülevalt vaadata.
Edasi oli kindel, et Linnahalli juurde ma jala tagasi ei lähe, vaid kohtusk mõne bussiga. Nutitelefon ikka jumalik leiutis, sealt sain teada, et peame otsima bussi nr 3. Uue tee ääres hakkab ka kunagi buss käima, aga praegu veel mitte.
Kuna ma Kalamajast tõesti mitte midagi ei tea, siis hakkasime lihtsalt arvatavas õiges suunas minema. No ja vastu tuli jälle mänguväljak. Kuna on olemas selline tore Tallinna mänguväljakute kaart, siis sain pärast teada, et see võis olla aadressil Vana-Kalamaja 15.
Igal juhul karusel nimega Mobilus võitis kohe laste südame.
Aga lõpuks me ikkagi rongi peale jõudsime ja pea 5 tundi hiljem ka kodus olime. Ikka selleks, et järgmisel kolmapäeval uuesti Kalamajja minna 😀
