Lastega Jussi loodusrajal

Pühapäeval olime kutsutud ühe tuttava pereema sünnipäeva matkale Kõrvemaale. Sellisele kutsele ei saanud ei öelda, kuigi natuke murelikuks tegi matkaraja pikkus, nimelt on Jussi loodusrada umbes 8 kilomeetrit pikk.

Minu suureks üllatuseks oli matkale kogunenud pea lapsi pea sama palju kui inimesi ehk siis ühe korraliku rühmatäie jagu, kuigi enamik osalejaist oli siiski koolilapsed.  No ja tänu sellele ei olnu ka liikumise tempo väga kiire – täpselt kolm tunniga läbisime Endomondo andmetel 8,5 kilomeetrit.

Meie viiene sai suhteliselt vähese virinaga ja motivatsiooniga (tavaliselt midagi magusat) hakkama ja teistest väga maha me ka ei jäänud. Eks halb oli see kellakeeramise päev, sest pärastlõunaks tulebki juba väsimus kallale. Lisaks jooksid lapsed juba parklas, kui viimaseid teelolijaid ootasime.

Matkrada ise on väga ilus – algul üle Jussi kanarbikunõmme Jussi järvistu juurde. Järvi on palju ning nende vahel looklevad mõnusad kõrged harjad. Samas arvan, et lapsed ei oska seda ilu hinnata ja nende jaoks oli see üks paras nüri astumine. Vähemalt minu omi motiveerib kivi, torn, tuulik või mõni muu atraktsioon, kuhu saab sisse või otsa ronida. Kindlasti ka ujumine, aga vesi on praegu juba laste jaoks väga külm.

Peale matka kostitati meid sooja toiduga ning koju sõitsime juba sügavas ööpimeduses. Meie nüüd juba lühikeste päevadega tasub sellisele matkale planeerida terve päev, aga minna tasub ikka. Kohtume matkarajal! Ehk kunagi ka minu eestvedamisel. Unistada ju võib 😀