Tuletornimuusika – Lauri Saatpalu
Eile (23. juulil) otsustasin minna lastega Lauri Saatpalu kontserdile, toodi teine siiasamasse Kõpu tuletorni juurde kätte. Ma olen tema loomingu austaja juba Beep Shop Boysi (Plaat Kaks aastat tingimusi (1996) ja Valge karu teadmata aastast) ajast (Okasvärk, Eelista Eesti naist, Kammarrajurra jne. Väga noored inimesed ei mäleta. Mul on muide üht-teist arvutis olemas).
Hiljem on ikka päris mitu korda saanud kontsertidel käia ja plaadid on ka arvutis olemas. Sõnad kah peas, seda niikuinii. Nüüd, 50+ vanuses, armastab Saatpalu vist jazzi, igal juhul uued ja vanad lood puha sellises võtmes, juba kahe plaadi jagu. Igal juhul vaatasime üle.
Hommikul lasin lastele arvutist Isaga draakonil plaadi peal olevaid laule. Ikka neid vanu häid, sest uut plaati mul pole. Kuulasid huviga ja isegi lemmiklaulud tekkisid. Nimed jätsid meelde ja kontserdil küsisid, et mis selle nimi nüüd on. Päris lõpuni nad ikkagi kuulata ei suutnud, läksid ümber majaka lippama. Enamik lapsi oli seda juba palju varem teinud. Kusjuures 7-aastased pidid tegelikult juba pileti ostma (meie Vanem õde sai millegipärast niisama sisse. Selle raja eest ostsime hoopis jäätist), kuigi 7-aastaseid ja silma järgi ka osasid vanemaid see muusika väga veel ei huvita.
Mulle aga …. Elamus oli päris vinge, koht annab palju juurde. Viskad lihtsalt majaka mäele pikali, vahid taevast (taevas oli ühtlaselt hall, nii et pilvi vaadata ei saanud) ja kuulad. Nagu lapsed ütlesid, nii oleks muusika nagu ka maa seest tulnud. Uus kogemus igal juhul. Mulle aga meeldib vana Saatpalu rohkem, seega viimaseid plaate ma koju ei ostaks.
Tegelikult olen tuletornimuusikal varem ka käinud. Siiri Sisaskist ei mäleta suurt midagi, aga Tõnis Mägi oli kord küll võimas ja ta ei laulnud Koitu. Siis kuulasin muusikat üldse tuletorni otsast. Praegu pääseb sinna ainult eraldi piletiga. Nii et ei saanud proovida, kuidas oleks seekord olnud.
Mõne pildi tegin ikka ka. Sealtsamast majaka nõlvalt. Võõrastest inimestest on ka lahedaid pilte, aga neid ei tohi ju ilma loata avaldada, aga kus see luba nüüd. Nii et las olla. Bänd vast ei pahanda.
