Süües kasvab isu - Pille elustiili blogi

Olen kuulnud väljendit, et uut maitset peab proovima 7 korda, enne kui see hakkab mingit elamust pakkuma. Esimesed korrad ei saagi meeldida. Võimalik, et siin on tõepõhi all. Tegelikult ei ole maailmas väga palju asju, mida ma ei söö. Kõik seened, sibulad ja sabad söön ära. Võimalik, et asi on vanuses.

Aga nüüd siis toon välja oma suhte mõnede jookide ja toiduainetega, mida külalistele pakkudes peab ettevaatlik olema.

Vein

Ma olin ikka tubli 20+, kui hakkasin ükskõik millist alkoholi tarvitama. Olen isegi ühelt jaanipäevalt Haapsalus hakanud jala Tallinna minema, kui seltskond mehi jäi liiga purju ja hakkas nilbusi suust välja ajama. Kusjuures ilma raha ja koduvõtmeteta läksin, telefone siis üldse ei olnudki. Peale seda hoian need asjad alati igaks juhuks enda ligidal, sest iial ei tea, mis olukorda võib sattuda ja ilma on ikka väga nutune kasvõi koju saada. Tookord ma siiski jala Tallinna ei jõudnud. Elukaaslasel tulid süümekad ja ta sõitis taksoga järele.

Veini ja muud alkot hakkasin jooma, kui ülikooli ajal ööklubisse tööle läksin. Jõin, nagu harilik on, punast magusat veini, millest sai ainult peavalu. Siis jõudsin punase kuiva veinini, siis valge kuivani ja nüüd eelistan üldse võimalusel Proseccot 😀

Paprika

Asi, mida ma väga pikka aega suu sissegi ei võtnud, ei toorelt ega mingi toidu sees. Nüüd kasvatan ise paprikat, hetkelgi on umbes 12 taime suve ootamas. Letšo on täielik lemmik ja röstitud paprika on ka jumalik. Nädalavahetusel tegin salatit, kus sees oli ohtralt paprikat, värsket kurki, natuke juustu ja grillkana ning peal õli ja küüslauguga kaste ning neelud käivad praegugi. Poleks uskunud selline kooslus nii hea on.

Sibul, küüslauk

Kuna ma seda ise kasvatan, siis on mul ka neid kodus ohtralt käes. Söömisega ei ole probleeme. Eriline lemmik on prantsuse sibulapirukas, aga ega sibulasupil ka midagi viga ei ole. Ja röstitud küüslauk, mmm. Kahjuks üks lastest ei võta sibulat suu sissegi. Aga kui vähegi peita annab, siis panen seda igale poole ohtralt ja maitsest ta tegelikult aru ei saa.

Porgand

Ma küll köögivilja ei keeda, vaid aurutan, aga iga päev läheb neid päris mitu toiduks. Aurutatult, hautise sees, kastme sees, riivitult salatina, riisi sees, supipõhjades, ahjuporgandina. Polegi vist toitu, kuhu porgandit panna ei saaks. Isegi koogi sisse sobib.

Aedoad

Neid ma ka vähemalt 20 aastat oma elust ei söönud ja seega ka ei kasvatanud. Kord võtsin julguse kokku ja proovisin. Võiga paetult jumalikult ja kui veel küüslauku peale lisada. Lapsed samuti ei söö.

Seened

Ma söön vist igasugu seeni, aga kõiki seeni ei korja. Kuna seeni on Hiiumaa metsades piisavalt palju, siis korjanainult neid, mida on kerge korjata ja kerge töödelda, näiteks kukeseeni, kuuseriisikaid, porgandriisikaid, võiseeni, puravikke, sirmikuid. Söön piruka peal või sees või seenesaalatina. ahjaa, marineerin ikka ka.

Sinihallitusjuust

Mäletan, kui olin värskelt ülikooli läinud ja töötasin öösiti ööklubis. Klubis oli ka saun, kuhu sai suupisteid tellida ja vahel jäi neid järele. Maitsesime siis ka kalleid juuste ja no üks hullema sokihaisuga kui teine ehk kindel ei. Nüüd on nii, et mida tummisem, seda parem. Eriti punase veini juurde.

Mereannid

Ma ei ole kusagil paremaid mereande saanud, kui Vahemere ääres Horvaatias. Seal tehti ikka sajal erineval moel kalmaari ja kaheksajalga. Ja kõik need muud molluskid. Ausalt öeldes pole mul millegipärast kunagi nende vastu midagi olnud. Hiidlase värk vist.

Liha

Sellega on mul suur armastussuhe, millest loobuda ei saa. Kui sügisel Fitlapi kava tegin, siis olid sealsed 80-grammised portsud tõeline piin. Siis tuli meelde, et mul ju =-grupi veri ja neile Leevini veregrupidieedi järgi liha vägagi lubatud. Söön ma igasugust liha ja tihti panen ma lihatüki ahjupotti üldse maitsestamata ning viilutan pärast leiva peale. Ei ütleks, et mingit laibamaitset oleks. Mõni tükk on muidugi parem, kui mõni teine.

Oliivid

Vot neid ma ise poest purgiga ei osta, aga toidu seest välja ka ei noki. Muidugi oliivimaades (näiteks Itaalias) on need taaskord hoopis teine tera.