Minu postrid
Minust on saanud sel aastal postriärikas. Ja seda aastat on olnud kõigest kuus nädalat.
Päris algus
Oma aia marjade ja metsas leiduva kraami pildistamist valgel taustal alustasin juba väga ammu. (umbes 2004). Tegin neist Marjamängu, mis oli tore, aga ma alustasin nii kaugest ja ebaprofessionaalsest otsast, et peale mängude otsasaamist isu neid kaarte uuesti trükkida ei tekkinud.
Vahepeal hakkas kusagilt silma, et köögivilja, koos lehtede ja vartega oleks vaja. Mõeldud tehtud. Hakkasin kaevama ja pildistama. Loomulikult oma aias. Olen nende fotode töötlemise peale kulutanud palju tunde, aga õppinud ka oi kui palju.
Siis pildistasin lehti, sest Lehejaht tundus tore. Tundub siiani, sest see on asi, mida saab õppimiseks kasutada ükskõik kus. Läheks vaid puud uuesti lehte. Ning lilli ja linde olen ka pildistanud, loomad on jäänud enamjaolt unistuseks.
Eelmisel suvel läksin edasi taas valest otsast. Marju oli marjapiltide kollektsiooni kogunenud juba ligi 40, seega hakkasin tegema marjadega õppekaarte mõeldes Montessori lastele. Tundus, et just neid võiks päris fotod kõige rohkem huvitada. Kui panin näidised vastavasse FB-gruppi gruppi üles, sain nii et tolmas. Ei ole see lihtne, et võtan ja teen. Nende vajadused on lihtsalt totaalselt erinevad tavalasteaedade omast. Hingasin sisse ja välja ning tookord väga kuhugi edasi minna ei osanudki. Muide, need kaardid tegin ikkagi valmis ja ise kasutan neid väga aktiivselt oma õuesünnipäevadel. Ka talvel.
Järgmisena tegin mõeldes ikka veel Montessori lastele oma esimese postri – marjapostri. Ei teadnud sedagi, kui suur või väike see võiks olla. Printisin erinevaid suurusi ja valisin A3. Lasin trükikojas neid isegi 50 tükki valmis printida. Midagi ei juhtunud peale selle, et küsiti trükitähti ka. Sealt sai alguse iga postri kaks varianti – ainult kirjatähed ja trüki- ning kirjatähed.
Peale jõule kirjutas mulle üks tuttav, kes oleks väga tahtnud saada memory mängu Eesti loomadega, aga mida ei ole, seda ei ole. On lõvid, krokodillid, ahvid ja kaelkirjakud. Ma usun teda. Võtsin väljakutse vastu ja alustasin tootmisvõimaluste otsimist, samal ajal ostsin pildipangast hunniku põhjamaiseid loomi, mis võiks sinna kaartidele sobida. Tootmisvõimalust ei ole ma siiani leidnud. Väiketootjad on väga kallid ja Hiinast kohe esimese hooga 500 tükki tellida ei julge. Tont seda teab, mis kahe silma vahele jääb ja mida saadetakse. 500 tükki 😀
Piltidest aga kujundasin 2021 algul taas postri. Tuli väga ilus, vähemalt minu oma arvates. Ja peale seda ei ole enam hool ega hoobil vahet – ostan faile ilma süümekaid tundmata, sest ise töödelda niikuinii ei jõua ja kujundan-trükin-pakin. Mida haruldasem teema, seda raskem on faile leida ja eks päris viimane lihv tuleb nii mõnegi teemaga anda oma fotoka ja väikeste sõrmedega kunagi hiljem. Muidugi alles siis, kui lumi ära sulab ja taimed taas kasvama hakkavad.
Olemas on postrid: Eesti marjad, Eesti loomad, Eesti linnud, Metsas ja pargis ning Minu aias.
Tuliuus Taluloomad ei ole veel trükki saadetud ja poes üleval, aga kujundust näidata juba saab.
Ahjaa, hetkel on valmis trükitud ka esimene kakskeelne poster. Metsloomad eesti ja inglise keeles.
Kuhu edasi lendame, ma veel ei tea. Võimalikud on lilled, putukad, toit, aiamarjad, mürgised marjad, köögiviljad ilma varteta …. mida veel? Ikka päris fotodega. See tööpõld on lai ja tõenäoliselt lõputu.
Kel huvi tekkis, siis minu pood on täiesti mitteoriginaalne Pille pood.
