Miks tekkis pillevaljataga.com?
Olen nüüd kuu aega oma blogiga mässanud – teemat otsinud, kujundust sättinud, materjali kokku tõstnud ja korrastanud ning vähemalt teist sama palju on veel teha. Nii endal kui teistel on tekkinud küsimus, et miks ometi? Eks ikka helge tuleviku nimel.
Selle praeguse blogindusega olen tegelenud üle 2 aasta ehk siis esimene postitus siin on tehtud 16. mail 2013. Eesmärk oli kaasmaalastele oma käsitööd müüa. Tegin ka veebipoe. Siis hakkas aga igasugu huvitavaid tegemisi juurde tulema ning mingil hetkel tundus, et kõike ühes kohas pidada ikka ei sünni, seda enam, et lehe nimi oli Pits ja sats. Nii tõstsin kõik teema kaupa eraldi, käsitöö kadus ajahõlma ja põhilehe nimeks sai Teeme koos lastega. Ja fotolehte mul siiani polnudki.
Eelmine aasta aga näitas, et 5 erinevat blogi ma pidada ei suuda. Igasse neist kogunes käputäis postitusi ja jälgijaskond ei tekkinud. Ka omal on kirjapanemata mälestustest kahju, sest mu mälu on mul viimasel ajal nagu haugil, mis silmist, see meelest.
Lisaks tegin suure hooga ka väga mitu Facebooki fännilehte ja kuidas nende tulevik nüüd lahendada, ma veel ei teagi. Ka nende haldamine on ajamahukas ning suurt fanclubi ei tekkinudki.
Selle domeeni registreerisin tegelikult eesmärgiga välismaale müüa ning loomulikult on mul olemas ka blogi mittetäielik inglisekeelne versioon.
Aga eestlastele kirjutan ikka ka. Seekord ei ole mu eesmärk müüa sokke. Seekord müün ma ennast, oma oskusi ja oma elustiili. Ja ma väga loodan, et ükskord saabub päev, kus ma oma oskustega suudan ära toita nii enda, kui ka oma pere.
Koon ja heegeldan endiselt ka, aga miinimumtunnitasu eest seda ei tee. Juba 2015 ei teinud ja nii minu käte vahelt ka kaasmaalastele suurt midagi ei saanud. Etsyle pühendan kunagi eraldi postituse.
Kirjutamata postituste pildid aga vaatavad mulle arvuti töölaualt siiani vastu. Ma hoian neid seal selleks, et meelest ära ei läheks. Kas need ka kunagi postitusteks saavad, ei tea. Uut ja huvitavat tuleb ju iga päev peale. Mul on ikka väga palju asju korraga pooleli ja palju saab iga päev ka valmis. Uute kohtumisteni!
