Matk: süstaga Põltsamaalt Võrtsjärvele
Mul on vist kevadise süstamatka sõltuvus tekkinud, sest ootasin seda kutset väga. Ja sel aastal oleks see Matkamessi meeletu meilivahetuse vahel märkamata jäänud. Aga ei jäänud.
Hoopis hull lugu oli ilmaga, mis näitas pidevalt nullilähedast temperatuuri, iga päev sadas midagi ja need sademed olid üldjuhul valgel kujul.
Seetõttu olin ka valmis omale neopreenkindad ja soojema magamiskoti ostma. Kindaid kusjuures ei ole kerge leida – kas maksavad palju või oli saada ainult väga suuri. Lõpuks lükkus start päev edasi ja kuna ilmaprognoos oli selleks ajaks juba parem, ostsin kaks paari töökindaid. Ühed nahast peopesaga ja teised kummist sõrmedega. Muide, ikkagi oli väga külm ja need nahaga töökinda olid märjana kõvasti soojamad kui kummikad. Seega viisin need Hiiumaale ja kasutasin aiatöödel. Käed jäävad vähemalt meeldivalt puhtaks.
Praeguseks on sellest matkast juba peaaegu 2 kuud möödas, aga ikkagi tahaks mingi jälje maha jätta.
Niisiis kaks päeva, kokku umbes 58+- kilomeetrit. Võrtsu peal tegi igaüks seda, mida ise tahtis, seega lõpptulemus erinev. Ööbimine RMK Naela lõkkekohas, kuhu peaks saama ainult mööda vett, aga tol päeval oli vähemalt üks noormees tulnud jala vaikust ja rahu nautima, kui me talle peale lendasime. Õnneks oli ka matkaja, nii et ehk väga ei ehmatanud.
Mina polnud varem ei Põltsamaa jõel ega Võrtsul käinud. meil oli seekord ainuke naispaatkond, aga saime kenasti hakkama. Selline mõnus kulgemine ja tšill oli. Ehk kunagi jälle.
Pildid tegin seekord jälle telefoniga. Pätsan mõnda võõrast ka.
