Lastega looduses: Külalaid
Ühel juunikuu päeval sain teada, et Paope kandis on meres külalaid. Paope jääb minu kodust umbes 15 kilomeetri kaugusele, aga ma polnud sellest kunagi varem kuulnud – koolis ei räägitud (või ma puudusin sellest tunnist) ja ekskursioone-matku ei tehtud. Samas ega nõuka ajal vist kuhugi merre eriti kolama ei kiputudki, siis ajas rannastki piirivalve ära, kui peale sattus.
Lisaks oli hetkel vesi nii madal, et sinna pidi suisa kuiva jalaga saama. Ega tavaliselt jala minneski vist väga märjaks ei saa. Igal juhul mõeldud-tehtud. Isegi lapsed erutusid mõttest jala kuhugi saarele minna. Meie, suured, olime need, kes pidasid ilma liiga tuuliseks ja nii saime alles kolme paiku välja.
Nagu öeldud igasugu eelteadmised sellest, kuidas sinna saab, puudusid. Oli vaid teada, et hobuseaia teine värav. Tegelikkuses pressisime kõigepealt mere äärde sealt, kus kaardil tundus tee merele kõige lähemal. Mööda rannaäärt tuli päris palju minna. Kõigepealt tulid vastu vasikad ja siis lehmad. Mõlemad ilusti oma aedades.
Ja laiule sai tõesti jala. Samas hommikul puhuma hakanud põhjatuul tõstis silmnähtavalt vett ja tagasi enam ilma tosse jalast võtmata ei saanud. Aga maastik võlus mind väga, sellist lõputut kividega liivavälja pole mina Eestis varem näinud.
Laiul jäid teised võileiba sööma, et siis hakata vaikselt tagasi minema, mina tegin laiule tiiru peale. Selgus, et põhjapoolne kallas on kõrge ja kivine nagu teistelgi tuttavatel saarekestel ja ring oli umbes 1,5 kilomeetrit. Tekkis mõtte sinna mõnikord telkima minna. Kadakate vahel oli muide palju metsmaasikaid.
Varsti sain ka teised kätte. Järsku märkasin metsa ääres inimesi ja autot – tähendab lähedale saab ka mööda teed. Huvi pärast läksime Vanema õega tagasi sealtkaudu ja tõsi, saabki laiu lähedale mere äärde mööda teed. Kuna poolsaarel on palju erinevaid aedu, tuleb karjuseid küll väga mitmeid kordi lahti teha, aga see on täiesti võimalik.
Matka pikkuseks tuli minul Endomondo andmetel 10 kilomeetrit, teistel siis umbes 8-8,5. Aega kulus kolm tundi. Vajadusel juhendan meeleldi või tulen ise kaasa.
Imelist suve!
