Lasteaia lõpuraamatu pildid

See ei ole veel üldse reklaamtekst, aga küll see ka tuleb. Täna tahan lihtsalt jagada oma vaimustust laste pildistamisest.

Ja just lapsi tegutsemas, mitte poseerimas. Tulen just järjekordselt lasteaia lõpuraamatu pildistamiselt. Küll alles neljas, aga muster hakkab korduma. Praegu olen teinud pilte neile, kes mind teavad ja kellele minu sellised „lapsed omas keskkonnas“ pildid sobivad.

Aga lapsed on kõik tõeliselt vahvad. Algatuseks teen ühe täiesti oma väljamõeldud sisseelamise mängu. Kõigest 10 minutit ja siiani on kõik sulanud. Või noh, tegelikult selgitan nii välja, kes teeb fotograafi ees nägusid või kes on häbelik ehk siis kellele tuleb pärast rohkem tähelepanu pöörata.

Ja tegelikult ei tasu üldse muretseda, sest üldjuhul on need algul häbelikud pärast veel kõige suuremad poseerijad ehk siis kõikide lastega oleme siiani kenasti kaubale saanud. Ja õpetajatega ka, kuigi nemad on veel need kõige häbelikumad. „Ah, mis nüüd mina!“

Ja nagu päris sessioonidel, tuleb ka rühmas töö ja tegevuse käigus kõigil alati vahvaid mõtteid ja vahvaid pilte. Seega arvan, et lõppkokkuvõttes on kõigil hea kogemus ja toredasti veedetud 1-1,5 tundi.

Kuna hinnakirja ja reklaamfotosid veel üleval ei ole, võib huvi korral minuga otse ühendust võtta. Arutame läbi. Lihtsalt mul varasemate piltide laste ja vanematega läbi rääkimata. Aga ilma loata ei näita ma avalikult mitte kellegi pilte.

Siin praegu oma laste lõpuraamatute pildid.

Päikest!