Intervjuu: EV100 juubelimatkade projekt
Kuigi EV100 sünnipäeva-aasta veel kestab, panime laupäeval kõik koos EV100 juubelimatkasarjale väärilise punkti. Nii need, kes olid kohal, kui ka need, kes ei saanud tulla, said tänatud.
Kuigi minu nimi pressiteatest läbi ei käinud, aga juurdelisatud lingil olin piltidel küll, siis sattusin hiidlasena Hiiu Lehele intervjuud andma. Kuna ajakirjandusse ei jõua kunagi midagi päris nii, nagu sa algul kirjutasid, panen oma vastused ka blogisse. Ehk annab natuke aimu, kes ma olen ja mida veel teen 😀
Mis toimus?
EV100 juubelimatkasari tõi looduse kümnetele tuhandetele inimestele lähemale. Juubeliaasta jooksul toimusid matkad vooluveekogudel, looduskaitse- ja seiklusmatkad, avavete- ja pärimusmatkad, ratta- ja tõukerattamatkad, loodusvaatlus- ja korilusmatkadel, rabamatkad ning auto- ja motomatkad. Samuti kutsus augustis oma matkaradadele Riigimetsa Majandamise Keskus – augustis valmis RMK matkatee kolmas haru, mille tähistamiseks toimus suur ühismatkamine.
EV100 matkasarja korraldasid Eesti Matkaliit, Riigikantselei EV100 korraldustoimkond ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Matkasari kuulutati avatuks 7. aprillil Tallinnas toimuval Matkamessil ja see lõppes 26.12.2018 üle-eestilise jõulumatkaga.
Ehk siis Riigikantselei poolt oli EV100 keskkond, kuhu kõik sündmused kokku koguda ja Eesti Matkaliidu poolt matkad ja muud matkasündmused.
Peale matkade toimus veel Matkamess, korraldasime neljad Eesti meistrivõistlused: jalgsimatkatehnikas, jalgrattamatkatehnikas, mägimatkamises ja jalgsimatkatehnikas lastele ja noortele. Olime abimatkajuhtidena osalised EMK Suurel ühismatkal, toimus matkajate suvine kokkutulek, matkagrupp vallutas Estonia mäetipu, TV3 jooksis üheksaosaline sari „Seitsmesed juubelimatkal“, Seitsmesed juubelimatkal LINK jne.
Minu roll selles projektis?
Mina olin koordinaator ehk siis olin pidevas kontaktis kõigi 38 projektis osalenud matkakorraldajaga. Tõenäoliselt teadsin ainsana, kes, kus, millal, kellega, kui palju jne. Lisaks igasugu asjaajamine, mis selliste asjadega ikka koos käib. Õnnestus koguda ka päris muljetavaldav fotokogu kogu aasta jooksul toimunud matkasündmustelt. Hetkel on see veel ainult minu arvutis, aga kunagi kindlasti ka kõigile näha.
Matkajuhina panin kätt külge vähe. Olin suvel RMK ühismatkal Peraküla-Aegviidu harus 4 päeva abigiid. Rohkem polnud isiklikel põhjustel võimalik olla, aga väga võimas ettevõtmine oli. RMKle suur tänu korraldamast ja appi kutsumast.
Lisaks toimusid 26.12.2018 algusega kell 12 üle Eesti osalejatele tasuta jõulumatkad. Kuna jõulude ajal oli kokku 5 vaba päeva ja võimalikud matkakorraldajad vist linnast ära, oli Tallinnas kirjas vaid 1 matk. Tuli siis omal ka matkajuhiks hakata ja juhtisin matka Männiku Hiidrahnu juurde. https://www.ev100.ee/et/ev100-joulumatkad
Kogu sarja jooksul ma ise kellegi teise matkal matkajana ei osalenud. Küll aga osalesin Eesti meistrivõistlustel jalgsimatkamises.
Kuidas sellesse tiimi sattusid?
Eesti Matkaliidu juhatuses olen kolmandat aastat. Kuidas ma sinna sattusin? Ega ma matkajana erilist kuulsust ei ole siiani kogunud, küll aga tõenäoliselt aktiivse sehkendajana, sest olen juba aastaid omaenda peremees. Ju neil siis oli sellist sehkendajat vaja.
Tuttav olin kõigi tolleaegsete juhatuse liikmetega ehk siis koos matkamise kogemus oli meil olemas. Ega ma kohe ennast kätte ei andnud. 1,5 aastat moosis ikka üks ja teine.
Milline oli sinu arvates kõige ägedam/õnnestunum/huvitavam matk, mis eristus kõigist teistest?
Kõige ägedam ja kõige õnnestunum oli muidugi Estonia mäetipu (6211m) ekspeditsioon.
Aga mis mulle Eestis korraldatavatest matkadest võiks meeldida? Valgusparve matkad Rummu karjääris, matkad Aidu karjääris, Põlva öömatk päikeseloojangust päikesetõusuni, süstamatkad igasugu väikesaartele.
Kus on põnevam matkata, Eestis või kusagil mujal?
Enne laste sündi käisin mägedes. Praegu, algklassi laste kõrvalt, kauaks ja kaugele ei saa, aga nädalasi sutse on õnnestunud ikka mõned teha. Hetkel tundubki kõige põnevam seljakott seljas mägimatkamine, mõnus kulgemine punktist punkti koos laagrieluga. Ühesõnaga mäed kutsuvad ja tõenäoliselt seepärast, et lauskmaa inimesena on seal midagi müstilist ja teistmoodi. Avarus, vaated. Kuna Eestis mägesid ei ole, siis on mujal põnevam 😀
Millal matkapisiku said?
Esimest korda mägedesse läksin 16 või 17 aastat tagasi. Lihtsalt magistrantuuriaegne pinginaaber käis Jaan Künnapiga ronimas ja kutsus kaasa. Entusiasmist sai isegi paar aastat Kaukaasias alpilaagris oskusi omandamas käidud ja tänu sellele võeti ehk ka mõnele kõrgemale mäele kaasa.
Aga hetkel? Hiidlasena on linnas ilma oma privaatse aia ja ruumita ikka raske olla. Seega tuleb võimalusel välja minna. Eestis on ägedaid kohti palju. Tahaks muidugi rohkem, kui neid võimalusi tekib ehk siis natuke on nähtud, aga palju veel nägemata.
Miks matkamine sulle huvi pakub?
Matkamine on puhkus. Kui sa pead ikka päev läbi tegelema sellega, et tuul sind mägirajalt kuhugi alla ei tõukaks või sa kõnnid kusagil liustikul pragude vahel, siis ei tule sul ka kordagi pähe mõtet, kuidas kodused hakkama saavad, kas laps ikka sai trenni või mida õhtuks süüa teha. See on 100% hetkes olemine, hetke nautimine, vahel enese proovilepanek, millegi uue nägemine, kogemine, nuusutamine. Hetked on erinevad, seltskonnad on erinevad. Nii Eestis kui kusagil mujal. Linnas sa ei näe juba aastaaegade vaheldumist nii, nagu see maal paistab.
Kui keegi tahaks koos sinuga veel matkama minna, siis mida selleks tegema peaks?
Kuna mina ei ole paberitega matkajuht, siis minuga saab matkama ainule see, kes hästi küsib. Enamasti kolan ringi üksi või perega, vahel võtan ka suurema pundi kaasa. Veel harvem viin mõne kooliklassi või sünnipäevaseltskonna mõnda Tallinna metsa. Pikemaid ja kaugemaid matkaplaane selleks aastaks omal veel ei ole, aga olen avatud igasugu ideedele.
Eriti südamelähedased on matkad lastega, seega kes teab ehk on mul kunagi ka oma matkaettevõte, mis viib lapsi matkama.
