Imeloom – sipelga kostüüm

Täna räägib Imeloom ehk sipelga kostüüm.

Minu kõige müüdavam artikkel on millegipärast sipelga kostüüm, põhiliselt must ja täiskasvanute suurus. Olen teinud ka kliendi soovil ühe punase sipelga ja kuna see sai nii vinge, siis panin poodi müüki ka. Ehk tundub kellelegi veel vinge. Pea kõik sipelgad lähevad välismaale. Eestlastele meelivad ikka oravad ja rebased ja tibud.

Esimese sipelga kosüüm telliti minult 1,5 aastat tagasi. Kui poleks tellitud, poleks selleni vist iial ka jõudnu, sest nagu eespool juba öeldud, eestlasele meeldivad maalähedasemad tegelased.

Kuidas minu poodi ja selle sipelgani jõutakse, ei ole mul veel teada, aga ühel päeval avastasin, et Pinterestis on seda pilt jagatud juba üle 900 korra ja tõenäoliselt tänu sellele tuleb see pilt ka Googles otsides kätte (on omal nahal proovitud).

Etsyl on nüüd uus statistika süsteem, mis peaks igasugu imeasju näitama, aga näiteks eile osteti mult 4 sipelgat korraga, aga see statistika ütleb, et ei ühtegi vaatamist. No kuidas ta siis ilma klikkimata osta sai, jääb mulle igal juhul segaseks.

Niisiis eile oli vaja õmmelda 4 sipelgat. Kuna mulle tegelikult õmmelda ei meeldi, siis ma alati loen, mitu õmblust mul on veel projekti lõpuni. No et teen kõigepealt poole peale ja enne ei puhka ja siis veel natuke edasi jne. Seepärast lugesin kokku, et ühe sipelga sees on 13 detaili (pluss vatiin ja karvane traat) ja teha tuleb 21 õmblust. Nelja sipelga peale siis 52 detaili ja 84 õmblust, mõned pikemad, mõned lühemad.

Aga selleks korraks tehtud sai ja posti ka sai ning tänasest hakkan varu õmblema. Nutan ja õmblen, sest raha mulle küll meeldib 😀

Puuduvad lõuad ja rattalukk

Sipelgatega on juhtunud ka igasugu huvitavaid seiku. Näiteks on sipelga juures kõige keerulisemad ja tüütumad õmmelda lõuad. Ükskord aga unustasin need õmblemata. Tundus küll, et sai liiga kiiresti valmis, aga miks, seda mõtet ei tulnud. Alles peale posti panekut, kui hakkasin poes tegema sellekohast märget, jõudis kohale, et lõuad jäid panemata. Ja kõige lõpuks jättis see inimene veel viie tärni tagasiside.

Ja sama sipelgat Männikule posti viies ei saanud ma pärast enam postkontori käsipuu külge lukuga kinni pandud jalgratast kätte. Läks see lukk just siis ise katki või käis seal keegi vahepeal kallal, jäi mul teadmata, aga fakt on see, et luku südamikus oli mingi lahtine, ja tõenäoliselt vajalik, detail.

Abikaasa saatis mu puu taha ehk ütles, et tema igal juhul töö ajal appi ei tule. Tõenäoliselt oli mõni see päev, kus ta tuleks alles seitsmeks. Ratast nii kauaks üksi Männikule ka ei julgenud jätta. Küll mõni vahepeal sellest jagu saab.

Seisin siis seal ja mõtlesin, mida teha. No kas minna mäest üles Tooma tööriistapoodi ja sealt rauasaag osta või teha midagi muud. Aga kus häda kõige suure, seal Facebook kõige lähem. Tuligi lähedal elav naistuttav oma tööriistadega kohale. Tal oli laps just võtme ära kaotanud ja asi tuttav. No vähemalt selles osas, milliseid tööriistu kaasa võtta.

Aga mina ei tea, miks räägitakse, et varas naksab selle rattaluku hetkega naksti läbi, meie igal juhul olime väga hädas ja pidime tükk-tükk aega mässama. Vahepeal tuli isegi üks külamees appi ja saagisime-näpistasime kolmekesi. Ime, et keegi politseid ei kutsunud. Aga jagu me sellest lukust saime.

Perekond sipelgad

Teine lugu juhtus alles nädal tagasi. Läksin Hiiumaale, poodi puhkuserežiimi ei pannud, inventuuri ei teinud ja õmblusmasinat muidugi kaasa ei võtnud. Emal seal nõukaaegne õmblusmasin täitsa olemas, aga ei pidavat töötama. Mis mõttes ei tööta? Ma nagu peaaegu õmbleja, ei saa nüüd tööriistadega hakkama. Uurisin-puurusin ja tuli välja, et töötab küll. Vahel jätab küll mõne piste vahele, aga hädaga ajab asja ära. Viin nüüd kaasaegsema nõela kaasa, ehk hakkab veel laitmatult tööle.

Probleem lahenes muidugi juba selle koha peal ära, kui selgus, et pruuni fliisi niikuinii kaasas ei ole ja ei ole mõtet ka 40 kilomeetrit Kärdlasse sõita ja vaadata, et ehk seal on, kui kohe püha tulemas ja post niikuinii saarelt ära ei liigu, seega pole mõtet ka pakki kuhugi Hiiumaale seisma jätta (kah juba proovitud, et nii juhtub). Teen ja viin parem esmaspäeval linnast.

Tegelikult see lugu ei olegi veel läbi. Perekond Sipelgatel on kohe-kohe pulma tulemas ja neil on selle juures nii armas lugu rääkida. Nad tahtsid enne nende mütsidega fotosessiooni teha. Loodan vaikselt mõnd pilti saada ja kui saan, siis jagan tõenäoliselt lugu teiegagi. Lihtsalt jube hea näide, milleks kõigeks Imelooma mütsid kõlbavad.

Peaasi, et pakk nüüd õigeks ajaks jõuaks. Kui just ennast päris segaseks ei maksa, siis liigub pakk kodulehtede andmetel Eestist Saksamaale kõige vähem 4 tööpäeva. Võimalik, et maksikiri jõuaks kohale sama ajaga, aga ma maksin nüüd 4 korda rohkem ja loodan kiiremat. Ikkagi minu viga see pühadeaegne viivitus ja pruut oli juba natuke närvis ka.

Eks neid lugusid ole veel, aga täna jutt juba jube pikaks veninud ja panen siia punkti.