Minu 2020
Ma tean, et ma alati oma uusaastalubadustes põrun, seega mul oli selleks aastaks täpselt 3 eesmärki:
– käia 4 miljonit sammu aastas (see on pea 11000 päevas)
– panna pildipanka (Shutterstock) 1000 pilti (see on 17 pilti nädalas)
– koguda säästukontole 1000€
Ja nagu arvata oli, ma põrusin ka sel aastal kahes eesmärgis.
4 miljonit sammu on käidud. Eks selles ole tublisti abiks ka kolm pikemat matka, mis ma sel aastal läbi käisin.
Piltide sisestamisel jõudsin 500ni, siis jõudis kohale, et see töö ei tasu ennast ära. Mul on küll materjali, mida vahel ostetakse, aga enamik on jama. Konkurents on ka meeletu. Seda oli teada, et ei tasu, aga ikka ma tahtsin endale tõestada, et olen esimene Eesti edulugu. Hetkel olen teeninud 8.28 dollarit (28 müüki, jah, umbes 10 sendi kaupa kogunebki). Et raha kätte saada, peab olema 100. Mitu aastat ma seda veel kogun, ah?
Hoopis ühest teisest fotopangast teenisin 48 dollarit, millest peale kõikide maksude mahaarvamist, sain umbes poole kätte.
Ka raha säästukontole kandmises jagasin ma summa ära kuude vahel ja sain 83€ kuus. Esimesed 83 raha kandsin valele kontole (krediitkaardile) ja sealt seda ilma panga sekkumata kuhugi edasi kanda ei saa. Maksin siis laste huviringe sellest ja veel midagi. Sain praeguseks nulli. Ma muidu krediitkaarti üldse ei kasuta. Peale seda aga ei olnud enam motti mingit raha kuhugi kanda. Nii haigutab ka säästukontol endiselt tühjus.
Siinkohal võiks ju aasta kokkuvõtte tehtuks lugeda, aga kuidas muidu läks?
Kokkuvõtteks jäävad meelde reisid, matkad ja täiesti kohutav kodukool. Et Imeloomaga on õhtal ja et ehk õuesünnipäevadest saab asja. Et me ei lahutanud, et keegi ei jäänud töötuks, et keegi ei olnud haige, et talv oli soe ja peaaegu lumeta. Et kelder on saaki täis, aga remonti kodus ei tehtud. Ei olnud ei hea ega halb, vaid lihtsalt teistmoodi aasta.
Mida õppisin
Ostsin omale ühe hispaania keele kursuse, mida ma pole praeguseks lahtigi teinud.
Lisaks alustasin Tallinna Ülikoolis treeneri üldainetega, et ühel päeval matkatreeneriks saada. Pool on olnud, teine pool peaks jaanuaris olema. Ma pole endiselt kindel, et ma kunagi treeneriks hakkan. Vähemalt oma lapsi ma liikuma motiveerida ei suuda.
Iseseisvalt olen arenenud Photoshopi vallas ja tegin omale ka paar uut Worpresssi baasil kodulehte. Saan juba täitsa hästi ja kiiresti hakkama (näiteks POOD või MATKALIIDU MATKALEHT).
Reisid
Kõik perereisid, mis plaanitud, õnnestus ära teha.
Egiptus jaanuaris, Berliin veebruari koolivaheajal, geopeitus Lätis jaanipäeva paiku.
Matkad
Minu jaoks on matkad need käimised, kus on telgis ööbimine ka sees.
Järvamaa kõrgeim tipp veebruaris, kolmepäevane süstamatk Kõpu-Raudna-Halliste-Navesti jõgedel (VIDEO), neli päeva Vormsil mais, Repovesi juulis ja nädalane Ben Nevis ning West Highland Way augustis.
Tegin ära
Eesti matkajate kokkutulek 2020. Loengud seekord netis ja pärast matk ning lõkkeõhtu Perakülas.
Tegelikult sai kokku kogutud osalejad ja pärast tunnistused jagatud kolmele matkatreenerite grupile ka (üle 30 inimese). Haldan endiselt veel Eesti Matkaliidu lehti.
Ja muidugi kevadine kodukool sai üle elatud. Kuna mu lapsed ei ole eriti õpihimulised ja ammugi mitte kohusetundlikud, siis oli see üks väga ränk tegemine, mida ei tahaks uuesti üle elada, aga tõenäoliselt on see veel rängemana ees ootamas aastal 2021.
Uus väljakutse
Õuesünnipäevad tulid olude sunnil ise kätte. Kõige rohkem muidugi oktoobris. Lapsed vanuses 4-11. Grupid suured ja väga väga erinevad. Põhiliselt Harku metsas, aga ka Tallinna Lauluväljakul ja koduõues. Päris oma kodulehte, kuhu suunata, veel ei ole.
Samuti tegin uue e-poe – kõigile oma kodus seisvatele käsitöötoodetele. Seal on müügil ka tuliuus marjaposter. Täiesti ise pildistatud ja kujundatud.
Geopeitus
Mängisime usinasti, siin ja sealpool piiri. Esimese aastaga õnnestus koguda umbes 230 leidu. Seda ei ole väga palju, aga piisavalt, et sattuda väga väga ägedatesse kohtadesse. Meie jätkame, lapsed ei taha loodust ja liikumist enam nähagi. Siin mõned täiesti juhuslikud vaated nendelt retkedelt.
Raamatud
Raamatuid ja lugemist hindan väga ja pean igal aastal oluliseks.
Asjalikke raamatuid lugesin kaks (või isegi kolm):
- Lea Lion Dali “Joonista Valgus”.
- Brandy Engler “Mehed minu sohval”.
- Garcia Puigcerver, Hector. “Ikigai. Jaapanlaste pika ja väärtusliku elu saladused”.
Raamatuid kokku: 38 (2019 – 33)
Pildistamised
Teiste jaoks täpselt 1 tükk – Nõmme Kultuurikeskuse lastetendus Lugu kuningatütrest (postitust veel ei olegi).
Nii see 2020 läks.
2021 ootan kõvasti suuremaid väljakutseid ja suuremat edasiminekut.