EV100 jõulumatk Männikul

Nonii, on kolmapäeva, 26.12, õhtu ja kohe mitte kuidagi ei oska olla. Üks elu eesmärk ehk siis üle-eestiline jõulumatk, on selleks korraks tehtud. Ja pea kõigil on nüüd tehtud. Nüüd on veel andmed kokku koguda ning ongi kõik.

Kuna ilm oli täna ilus, siis tundub, et matkajaid oli igal pool rohkem, kui algul kirjas. See teeb rõõmu. Minul oli selles projektis taaskord koordinaatori roll ehk siis tean kõige täpsemalt, kes, kus, kelle juhendamisel ja kui palju täna matkas.

Jõulumatk oli EV100 juubelimatkade programmi lõpuüritus. Ideaalis oleks pidanud täna kell 12 minema üle Eesti välja 100 matkagruppi, agategelikkuses toimus täna 81 tasuta matka suurematelt ja väiksematelt matkakorraldajatelt. Üle terve Eesti. Ainult Läänemaale ei suutnud ühtegi matkakorraldajat leida.

Ise käisin oma matkagrupiga Männiku hiidrahnu juures. Matkajaid sai kokku loetud 51 + üks kaameramees + 2 koera ja mina ise muidugi ka. Ajaga mahtusime täpselt etteantud 1,5 tunni sisse (4 km), seega oleks vabalt võinud teise matka algusega kell 14 veel teha, aga kes see ette teadis. Registreerimise panin päris mitu päeva tagasi juba kinni.

Ega sa 1,5 tunniga ja 50 inimesega suurt midagi rääkida ei jõua, aga üks kohtumine jäi meelde. Üks naine ütles, et ta teab mind Instagramist ja selgus, et nad on päris Vene venelased, 2000 km kauguselt tulnud, aga juba kolmas aasta Eestis. Nii armas.

Kaasa pidi ka teed keetma. Laenasin sõjaväe supitermose ja keetsin Saaremaa piparmündist (hea, et ma suvel nii palju varusin, mul omal on enamik välja läinud) kolm potitäit teed. Mul ju kõige suurem pott 5-liitrine. Kah uus kogemus. Palju teed järele ei jäänud.

Et siis sellised emotsioonid. Panen kohe kirja, sest pärast on meelest läinud. Väga paljud aasta suursündmused on ju siiani jagamata.