Kahestunud isiksus: Imeloom ja programmeerimise alused
Eile hakkasin mõtlema, et ma olen ikka totaalselt kahestunud isiksus. Selle koht on kindlasti isegi mingi meditsiiniline termin olemas. Nimelt kirjutasin vaheldumisi Imelooma äriplaani Loomeinkubaatorile ja see on ju üdini loomeettevõte ning teise silmaga lahendasin ülesandeid kursuselt Programmeerimise alused.
Jah, ma osalen jälle TÜ Avatud Ülikoolis kursusel Programmeerimise alused. 3APst lahutab mind praegusel hetkel veel 10 ülesannet. Iga nädal tuleb lahendada 4. Selle nädala omi asusin tegema juba pühapäeval, sest võib-olla ei oska ja võib-olla pole aega. Palju muud on vaja ka ära teha ja Vanemal on koolis aktiivõppe nädal, mis tähendab, et tunde ei toimu, aga iga päev tuleb nii tunniks ennast ikka näole anda. Täna lähevad nad näiteks kinno, aga alles kell 12. Ühesõnaga üks laps on peaaegu kogu aeg kodus ja mina ei saa süveneda, kui keegi kogu aeg kõrval midagi tahab. Jah, ma tean, nutiseadmed aitavad. Ja nädala lõpus tahaks pikkade pühade puhul ka korra Hiiumaal kevadet nuusutamas käia, aga seal pole ei piisavalt netti ega aega.
Nii et alustasin varakult ja olin juba pühapäeva õhtul masenduses, sest ausalt öeldes ei osanudki. Programm arvutis töötab, aga seal automaatkontroll läbi ei lase. Lõpuks pidin päris mitu rida minu arvates mõttetuid asju juurde lisama, sest sealne kontroll otsis mingit kindlat koodijuppi. Õnneks on neil seal ka foorum ja inimesed enne mind olid sama asjaga juba hädas olnud ja lahendused ka leidnud, nii et sealt tuli ilusti välja, mida on juurde vaja panna. Juba pühapäeva õhtul, onju.
Nii et ei tulnudki veel kursus kuuendal nädalal pooleli jätta, kuigi see mõte mul ka korra juba oli. Kaalusin ka varianti leida mõni tore poiss, kes mulle asja selgeks teeb, aga ka see mõte jäi praeguseks veel tagavaraks. Eile tegin veel ühe ülesande ära, nii et lõpuni on nüüd veel 10 ülesannet ja 2,5 nädalat.
Aga kõige hullem on see, et mulle meeldib neid ülesandeid lahendada. Nuputada, katsetada ja otsida lahendusi. Selle käigus sõidan täiesti kuhugi teise maailma ära. Nii et kergelt loodan sügisel ikka sinna koduperenaiste programmeerimiskursustele ka saada.
Nii et täitsa vabalt võin mingil hetkel olla olukorras, kus ma töötan kusagil programmeerijana ja mul on loomeettevõte Imeloom. Ja olgu see nii kahestunud, kui tahes, teoreetiliselt on see täiesti võimalik, sest Imeloom töötab juba praegu oma olemasolevate disainide peal täitsa hästi ja õmblemine, pakkimine ja turundamine tuleb lihtsalt ära delegeerida.
Imelooma äriplaani esitamise tähtaeg on täna ja kaitsmine 2. märtsil. Te ei kujuta ette, mida ma sinna kõik kokku kirjutasin ja veel vähem kujutan ette, kuidas ma seda fantaasiat päriselt realiseerima hakkan 😀 Aga hakkan. Isegi siis, kui ma nüüd seda organiseeritud torkimist ei saa. Äriplaani kirjutamine andis aimu, palju olemasolevaid müügivõimalusi veel põhjendamatult kasutamata on ja need tuleb kähku ära kasutada.
Elu on ikka huvitav.
