Paljastus – ma olen taarakorjaja!
On aeg veel üks paljastus teha. Ma olen taarakorjaja!
Kui tähelepanelikumalt ringi vaadata, siis märkab tihti siin ja seal tühja taarat vedelemas. Kui Vanemaga kaheksa aastat tagasi iga päev ringi kärutasin, siis viskasin ikka ette jääva taara vankri alla korvi. Eriti palju vedeles seda muidugi nädalavahetustel.
Siis tuli ka mõte, et teen eksperimendi, palju raha lapse arvele on võimalik taarat korjates koguda. Kahjuks tuli vahepeal teine laps ja teine raha ja projekt jäi pooleli. Laste raha panin aga fondidesse ennast juurde koguma.
Meie tänaval või siis tänava lähedal vedeleva taara võtan siiski kodu poole tulles kaasa ka praegu ja iga kord loodan, et mõni tuttav sel ajal vastu ei tule. Sest see vedele taara on millegipärast alati alko oma. No ja eile oli siis see päev, kus lõpuks tuli ka tuttav vastu, kui mul oli mingi strong õllepurk näpus (see, mis pildil). Ei olnud häbi, naerma ajas. Nüüd te siis teate, et kui mul on tühi õllepurk kaasas, siis ei joonud seda koduteel ise ära, vaid korjan prügi 😀
Muide, viimase seitsme päeva saak on 50 senti. Jubedalt ikka loobitakse prügi laiali. Ja kahju, et ma neid sente pole enam kokku liitnud. Ehk oleks aeg jätkata?