Kuidas teha suuri seebimulle
Täna kirjutan suurtest seebimullidest ehk sellest, kuidas ise teha segu, millega saab teha suuri seebimulle.
Teema hakkaks mind huvitama juba enne juulikuist Hiiu Folki, aga siis ma vajalikke komponente kokku ei saanud ning katsetusi polnud aega ka teha. Siis lahenes asi väga kergelt, lihtsalt profid saatsid kanistriga valmis lahuse kohale.
Nimelt ütleb teooria, et suurte mullide segusse on vaja lisada mingit paksendajat. Kõige vingem on guarkumm, siis tuleb ksantaankumm, mis on käib kah, aga pole nii hea ja samuti paksendajatena kasutatavad maisitärklis ja suhkrusiirup ei käi enam üldse kuhugi. Välismaal ju kartulitärklist ei kasutata, seega selle imelisi omadusi ei osanud keegi kommenteerida.
Teema tuli uuesti päevakorda Noorema õe sünnipäeval, sest see on just paras koht mullide katsetamiseks. Suvel jäi asi pooleli suuresti seepärast, sest mul ei õnnestunud seda guarkummi leida. Kui korra Tallinnas käisin, oli aega ainult Järve Keskuse kolmes looduspoes käia ja nendes oldi seda asja nähtud, aga olemas ei olnud.
Guugli leitud materjale lugedes ei ole seda kummi ka Ameerikas lihtne leida. Teise tiiru tegin nüüd septembri algul kesklinnas – Biomarketis ja Loodusperes ning samuti just sel hetkel ei olnud neil seda kummi olemas. Ei jäänud siis muud üle, kui osta Järve Selveri gurmeeosakonnast ksantaankumm.
Ma pole nende kummidega kunagi kokku puutunud, aga selle ksantaankummi paisutasin ning paksendasin kuumas vees ja see nägi välja vägagi samasugune nagu paks kissell. Hind on sel muidugi kartulijahust natuke soolasem.
Aga retsept töötas.
Suurte mullide retsept
4 liitrit vett
250 ml Fairyt (lihtsalt on kõige parem)
1,5 tl ksantaankummi
2 spl ehk 1 pudelike ehk 25 g glütseriini
Glütseriini kõikides retseptides sees ei olnud, seega pole see tõenäoliselt hädavajalik. Muidu saab seda apteegist, väikestes pruunides pudelikestes, ja see ei maksa väga palju.
Algatuseks mõõtsin veekoguse välja. Võtsin sealt umbes poole liitri jagu vett ära ning lasin kuumaks, siis segasin sinna sisse ksantaankummi ja sain kisselli moodi segu. Segada tuleb hoolega.
Segasin selle kisselli ülejäänud vette, lisasin Fairy ja glütseriini ning segasin kõik korralikult läbi. Ksantaankummi kisselli helbed jäävad küll algul ujuma, aga sellest ei tasu lasta ennast häirida. Mõne aja pärast lahustuvad need ise ära.
Kirjandus soovitab just seepärast seda segu natuke veel seista lasta, aga meie kärsitud asusid kohe proovima. Töötab väga hästi. Hiljem olen seda segu teinud kümneid liitreid ja töötab alati. Sobib ka mullitaja täiteseguks. Ning valmissegu seisab vabalt vähemalt 6 kuud.
Aa ja veel see riistapuu, millega mulle teha. Tavalise puuvillanööri ostsin Abakhanist, seal oli selle nimi küll jopenöör ja selle meetri hind oli 26 senti, aga see annab lootust, et on võimalik leida ka mujalt lihtsama nimega soodsamaid nööre. Puukepid tulid metsast. Tegin kolm mullitajat, millest üks 2 meetrit ja teised 1,5. Üldiselt see pikem oli parem ja veel suuremate mullide jaoks tasuks võtta veel pikem nöör. Puuvillanöör on vajalik selleks, et võimalikult palju lahust mullitaja külge kinni jääks.
Mullitamiseks on sobiv ilm jahe ja tuulevaikne. Vihmapiisad teevad mullid katki ja palav päike teeb ka mullid rabedaks. Kui kaua segu töökorras seisab, ei tea, sest see sai lihtsalt enne otsa.
Kogusest jagus kaheks ürituseks (pluss katsetamine), mulle saab lisaks nöörile teha veel pooliku pudeli või vispliga, tuleb ainult loominguline olla ning mullide tegemine nakatas ka täiskasvanuid, nii et soovitan kindlasti kõigil proovida. Positiivne elamus on garanteeritud.
Kui aga keegi ise mässata ei viitsi, siis võib mulle julgelt teada anda ning võin ise teha valmis segu ja mullitajate komplektid. Lõbusat mullitamist!
