Tunne Tallinna: Kopli – Rocca al Mare

Ühel pühapäeval kogunes kamp hakkajaid naisi ja kaks eriti hakkajat last Koplis Maleva trammipeatusesse. Sealt alates mööda Neeme tänavat algas meie igakuine matk, mis viis seekord Koplist plaanitud Kakumäe asemel kõigest Rocca al Mareni. Ilm oli juba traditsiooniliselt hall ning algul tibutas ka vihma. Hiljem oli lihtsalt hall.

Neeme tänav on muide kirjanduses nimetatud kui tükike Nõmmet, majad on tõesti kaunid ja omanäolised ning tänav väga vaikne.

 

Neeme tänavalt vasakule randa pöörates ning natuke  edasi minnes tulevad kohe-kohe Kopli liinid – imelised kõrghaljastusega tänavad, mille ääres kinnilöödud akendega kahekordsed puitmajad. Ühelt poolt ilus ja teiselt poolt õudne. Ega sealt edasi enam palju minna saanudki, vastu tuli BLTR võrkaed ja siiani on kindlaks tegemata, kas sealt mingi valemi abil oleks läbi saanud, et pilk ka Kopli poolsaare lõppu ning neemele heita. Igal juhul on nad kinni pannud päris suure osa poolsaarest.

Endise TTÜ Majandusteaduskonna hoone juurest viis siiski üks tänav jälle vasakule, mööda mida sai minna, rannaäärt piirasid aga ikka traataed ning sadamad. Aga need üksikud vabad tänavad olid vaatamist väärt. Täiesti omanäoline arhitektuur ja elukeskkond.

Lõpuks olime otsaga Kopli tänaval ning alles pargi juurest saab lõpuks uuesti randa – Stroomi randa.

Lapsed olid vahepeal vahaema-vanaisa juurde läinud ja meie jätkasime lõunasöögiga. Edasi sai jalutatud mööda rannaliiva. Veetase oli tol päeval madal. Tundus, et saame otse ja kiirest Roccal Mare hallide kortermajadeni, aga natuke enne kallast tuli siiski vesi vastu. Paljajalu proovimiseks tundus natuke külm. Läksime tagasi. Kolm inimest nutikalt kergliiklusteele, neli seiklushimulisemat aga murdis ennast roostikku, kus oli meie üllatuseks ka täiesti käidav rada. Tegime pilte ja olime rõõmsad, kuni vastu tuli Mustjõe jõgi. Jõest me üle ei saanud ja rada oli selleks hetkeks ka käest kadunud. Mõistus kiilus kinni, sest kui on olemas ikka korralik rada, siis see peab ju kuhugi viima. Rada me üles ei leidnud, küll aga saime kõvasti roostikus ragistada. Aega läks kõvasti, enne kui lõpuks kah ikka kergliiklusteele välja saime. Siiski oli tegu päeva lõbusaima osaga.

Häda aga oli selles, et enne, veel suures eufoorias, olime teistele helistanud, et lisagi aga julgelt sammu, me oleme peaaegu kohal! Nii nad lisasidki ja said päris korralikult Rocca kaubanduskeskuse taga oodata ning külmetada. Igal juhul otsustati seal punktis tänaseks pooleli jätta ja laiali minna.

Tulime kolmekesi siiski algusesse tagasi – kel olid lapsed Koplis, kel rongini aega ja mul polnud kah kuhugi kiiret. Muuhulgas ei andnud hing selle Mustjõe ja rajaga rahu, seega hüppasime jõe ääres õigel pool kaldal üle sillapiirde ja selgus, et edaspidi ei mingeid teravaid elamusi. Selget rada küll ei olnud, aga jõe kallas on  kõva ning mööda seda sai tagasi meie enne käidud rajale täiesti kuiva jalaga.

4,73 kilomeetri ja natuke alla tunni aja pärast olime alguses ehk Maleva trammipeatuses tagasi. Matka esimese osa pikkus oli: 13,2 kilomeetrit ja koos igasugu pausidega läks selle läbimiseks pea 4 tundi.

Nii et tegelikult selle päeva pikkus eelmistest matkadest palju ei erinenudki. Mais matkame jälle ja võimalik, et siis Rocca al Marest Tabasallu. Olete oodatud! Olge lainel!