Matk Nõmmeveskilt Viru rabasse
Kui viimati Klooga matkalt koju jõudsin, oli postkasti potsatanut kutse Vabariigi aastapäeva matkale. Loomulikult eelmise matka eufooria mõjul kiirreageerisin. Matkaks oli planeeritud RMK Oandu-Ikla matkatee I lõik ehk Oandust Viru rabani, kaks päeva, ööbimisega Nõmmeveskil.
Mina jäin aga vahepeal mingil müstilisel kombel täiesti haigeks, kurk paistetas täiesti kinni ning oli ka palavik. Alles reedel sain voodist välja, seega pühapäeval õue magama veel ei kippunud. Juhtus siis nii, et mina esimest lõiku kaasa ei teinud, vaid liitusin seltskonnaga teise päeva hommikul. Hämmastaval kombel tundus tervis täiesti korras ja siiani polegi mingeid uusi nähtusi tekkinud.
Algatuseks sõime minu kaasa võetud küpsisetorti ning vaatasime Nõmmeveskil üle, mis seal vadata on. Raja algus kulges mõnusalt mööda imekauneid metsi. Rajale jäävad vaatamisväärsused: Nõmmeveski juga, Vasaristi juga, Pärlijõe org, Viru raba.
Selle päevatee keskmine osa kulges mööda teid ja sellistes kohtades pole ka tee ääres suurt midagi vaadata. Tee oli muide väga libe ning metsa all oli ka veel lund küll. Tee lõpp oli aga jälle imeline, sest Samblapõllu on samblapõllu 😀
Viru rabas pole ma ammu käinud. Vahepeal oli sinna tehtud tuttuus laudtee, ühelt poolt tulels isegi nii lai, et saab sõita jalgratta või lapsevankri või ratastooliga. Oli ehitatud ka uus vaatetorn, mille esimesele korrusele viib samuti lai kaldtee. Teisele korrusele peab siiski mööda treppi minema. Torn on suur, nii et kohe näha, et mõeldud on suurte rahvahulkade peale. Ja neid seal ka 24. veebruaril liikus. Mitte matkajad, vaid sellised tavalised linnainimesed, värviliste jopedes ja kontsasaabastega. Tore, et midagi on tehtud ka neile kättesaadavaks. Loodus on ju energia!
Sel päeval läbisime umbes 17 kilomeetrit ja puhast kõndimisaega kogunes 4 tundi. Oli jällegi imeline päev imelises metsas ja mõnusas seltskonnas.
