Rabas- Pääsküla rabas
Pühapäeval pidin hoopis ühe teise perega rabasse minema, aga nemad olid kuhugi kadunud. Ajasin siis omad kodust välja, sest ega imeilusat talveilma saa raisku lasta. Eks nad algul nurisevad, et peavad lumes kõndima või minema kuhugi, kuhu mina käsin, aga pärast on kõik rahul.
Tallinnas ja linna ümber on palju vahvaid kohti, mida ei tea, kui pole käinud ja näinud. Ka seekord valisin uue raja. Nimelt läheb üks rada rabasse ka Nelgi tänava lõpust. Tegelikult see rada vist väga kaugele ei lähegi, vaid tuleb ringiga parditiigi juurde tagasi. Kui hakkas nii tunduma, pöörasime lihtsalt metsa …. ja jõudsime kellegi grilliplatsile ning puu otsa ehitatud vaateplatvormile. Lisaks pole ma kunagi sattunud sinna suvisel ajal soisele lagendikule, isegi mitte orienteerumispäevakute raames.
Ega põlvini lumes sumpamine lühikestele inimestele kerge ei olnud. Samas leitud nöörredel puu otsas oli nii suur elamus, et sinna taheti juba homme tagasi minna. Homme ei saa ja tõenäoliselt nii pea ei saa. Liiga tihe graafik lihtsalt. Aga kunagi kindlasti.
Ja pilte klõpsisin ikka ka. Kuna situatsiooni tabamine on juba aastaid enne, kui sain omale peegelkaamera, minu leivanumber, siis arvan, et käesolevad pildidki ilmestavad igasugu emotsioone hästi. Head vaatamist!